Udukaid mäletate? 10 asja, millest Eesti millenniumilapsed kuulnudki pole (2)

Kes on täpselt millenniumilaps? Pew' uurimiskeskuse andmetel kuuluvad sellesse generatsiooni inimesed, kes olid 2017. aastal vanuses 20-36, samas on teistes allikates aga ära märgitud, et millenniumilaste põlvkonna sees on märgata ka mikrogruppi - neid inimesi, kelle sünniaastad jäävad 1975. ja 1986. aasta vahele. Nemad ei taha end millenniumilastega päriselt samastada ja kutsuvad end xennialideks.

Xennialid ja millenniumilapsed aga mõlemad tulid pärast X-generatsiooni, neile järgneb Z-generatsioon. Nad on praegu kõige mõjukamad inimesed, kuna just nende järgi kujunevad moetrendid.

Panime Sõbranna toimetuses pead kokku ja koostasime nimekirja asjadest, millest millenniumilapsed (ehk need, kes on tänasel päeval pigem 20ndate eluaaste alguses) aga aru ei saa. Mis meil välja jäi? Mis on veel asjad, mida tänapäeva noored ei mäleta või millest nad aru ei saa? Jäta kommentaar!

«Minu sõbrad» raamatmärkmik

Mäletate neid «Minu klass» raamatmärkmikke, kuhu sai kleepida oma sõprade pildid, kirjutada juurde, mis nad eriliseks teeb? Praeguseks unustustehõlma vajunud kladed olid esimesed Facebookid!

Salmikud

Kuid enne veel, kui meil olid naljakate kaantega ja ankeete täis «Minu sõbrad» märkmikud, olid meie emadel ja vanaemadel lihtsalt märkmikud, millele maaliti kauni käekirjaga sõna «Salmik», ning mis siis sõprade-sõbrannade vahel ringi käima lasti. Igaüks sai sisse kirjutada salmikese või mõne rea, kuidagi palju aga sattus neid sõpru, kes ikka kirjutasid, et «Meenuta mind alati, muidu teen sust salati!»... Ja mõned sõbrad kleepisid salmide juurde ka oma fotosid, mille jaoks olid värskelt keeratud lokid ning vaadet sätiti fotograafi juures toolis nii kaua õigeks...

8-tollised flopikettad

Mõned millenniumilapsed on kindlasti oma nooruses kasutanud flopikettaid, kuid väga vähestel oli ilmselt kokkupuude 8-tolliste andmekandjatest hiiglastega. Need olid esimesed laialt kättesaadavad andmekandjad, mille tõi turule IBM aastal 1971. Erinevad flopikettad kadusid käibelt 2000ndate alguses, kui võidukäiku alustas USB.

ClickOK, Best B4, Code One, Noisy Nation jt Eesti diskobändid

Ning jah, me ei kuulanud neid bände irooniliselt! Me tõesti siiralt armastasime laulda «Sellest saab meie suvi» ning me tõesti tahtsime riietuda sama stiilselt, kui tüdrukutebänd Best B4. Ning muidugi olime me kõik armunud Black Velveti poistesse ning tülitsesime omavahel, kumb on ilusam, kas Lauri Liiv või Sven Lõhmus.

«Päästja koolikell», «Melrose Place», «Beverly Hills 90210»

Kes siis poleks olnud kõrvuni armunud Zack Morrisesse või Dylan McKaysse (või Brandon Walshi). Nende lääne noorteseriaalide ekraanile jõudmine oli teatud põlvkonna jaoks märgilise tähtsusega - see oli esimene kord, kui me nägime, kuidas teismelised tegelikult elada võivad.

Kettaga lauatelefonid

Ja need pidid olema just punast värvi! Kui kellegi kodus oli valge või suisa musta karva telefon, oli tegemist erilise puhuga ning seda masinat imetleti kerge aukartusega.

Telegrammid

«Palju oenne suennipaeevaks punkt soovib vanaema punkt» - mäletate veel neid kollakal paberil saadud sõnumeid? Kummaline mõelda, et oli aeg, mil see oli kiireim teate saatmise ja saamise viis.

«Salmonid», «V.E.R.I»

Eesti esimesed päris oma seebikad tõmbasid telekate ette nii noorema kui vanema põlvkonna, et kaasa elada Eesti telerikaste muredele ja vaevadele. Mäletate veel, kui luksuslik tundus teleriekraanil nähtud Toyota? Kui uhkeid kübaraid kandis Kersti Kreismanni kehastatud peretütar Sirje? Ning kui uhked telliskivimobiiltelefonid neil veel olid!

Kleepekad ja udukad

Põhikoolitüdrukutel aga oli 90ndatel üks siiras, sügav ja kirglik hobi - need olid kleepekad ja udukad. Udukad ehk udustatud taustapildiga märkmikud, mille lehti omavahel vahetati olid legendaarsed ning mõned neist suisa nii haruldased, et ühe haruldase udukalehe vastu pidid viis oma vaevaga kokku kogutud tavalisemat andma. Mõned luuserid kogusid veel muidugi ka kommipabereid, aga kui tahtsid olla popp, siis - udukad!

Trukkidega dressid

Praegused noored ei suudagi ilmselt mõista, milliseks staatusesümboliks olid trukkidega Adidase dressid, mida sai ühe ropsuga jalast tõmmata. Kel rahakott originaalide peale ei hakanud, läks Kadaka või Anne turule ja ostis sealt Adibassi vuhvlid - peaasi, et trukk sääre küljes välguks! Väidetavalt tegid need püksid küll möödunud kevadel comeback'i, kuid õnneks või kahjuks me siiski seda tänavapildis ei silmanud.

Artiklit on toimetatud 11.01.2018, et täpsustada põlvkondade nimetusi ja lisatud selgitus xennialide kohta.