/nginx/o/2018/02/14/7578687t1h597b.jpg)
Sõbrakuul on paslik uurida, kui paljud eestlastest käivad kolleegidega kohtingutel. Värske uuring annab meile selleks võimaluse.
Uuring: eestlased tegutsevad agaralt kontoriromantikaga (3)
14. veebruar 2018, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CVKeskus.ee küsitles sõbrakuul enam kui 2100 töötajat, et teada saada, kui palju romantikat leidub Eesti ettevõtetes. Pea iga teine vastaja (48 protsenti) tunnistas, et on kontoris romantikat märganud või isegi kogenud. Romantiline kogemus kolleegiga on olemas aga igal viiendal töötajal – lausa 13 protsenti on kolleegiga kohtamas käinud. Lisaks tõid 6 protsenti vastajatest välja, et kuigi nad ei ole kohtingul käinud, on nad kontoriromantikat siiski kogenud.
«Kontoriromansside arv on võrdluses möödunud aastaga pisut kasvanud – kui 2017. aastal oli kontoriromantikat ise kogenud 17 protsenti vastanutest, siis tänavu oli neid 19 protsenti,» ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. «Uuringud on näidanud, et üha rohkem Eesti töötajaid on tööjõupuuduse tõttu sunnitud tegema ületunde ja veetma seeläbi kontoris märkimisväärselt rohkem aega. Mida rohkem veedavad töötajad aega oma kolleegidega, seda suurem on ka tõenäosus romantiliste suhete tekkeks.»
Lisaks võib värske küsitluse tulemuste põhjal väita, et Eesti naised saavad meestega võrreldes kolleegidelt pea kolm korda rohkem kutseid kohtingule. Enim soovitakse kohtingule viia turismi ja hotellinduse ning turundusvaldkonna töötajaid, kõige vähem kutsutakse välja aga infotehnoloogiasektori töötajaid.
Valdkondade lõikes on kontoriromantikat enim märgata turismis ja hotellinduses (30 protsenti), juhtide seas (29 protsenti), avalikus sektoris (24 protsenti), transpordi ja logistika (24 protsenti) ning assisteerimise (21 protsenti) valdkondades.
2018. aasta veebruarikuus korraldatud küsitlusele vastas 2142 töötajat erinevatest valdkondadest. 56 protsenti töötajatest töötasid Tallinnas või Harjumaal ja 16 protsenti Tartus või Tartumaal.