Kuigi praegu on väljas külmakraadid ning ei teki kahtlustki, miks me öösel (ja vahel tahaks seda ka päeval teha) tekkide alla ronime, siis suviste palavate ööde ajal ei suuda inimesed üldiselt ilma tekita magada, kuigi nii võiks olla mõistlikum. Miks see nii on?
Tänapäeval on tekid olemas igas kodus, kuid ajalooliselt oli tegemist muidugi privileegiga, mida said lubada endale vaid jõukad. Alles keskajal muutus kangaste tootmine sedavõrd massiliseks, et tekid levisid ka lihtrahva majapidamistesse, kirjutab Atlas Obscura. «Lääne-Euroopas oli sel ajal voodi majapidamise kõige kallim ese,» ütleb ajaloolane Roger Ekirch. «See oli vastabiellunute esimene suur ost, kui neil oli selleks rahalisi vahendeid, et endale seda võimaldada.»
Nii moodustas voodi ja selle katted umbes kolmandiku kogu majapidamise väärtusest, mis ka selgitab, miks sageli voodilinad pärandvara hulka kirjutati.
Tänapäeva inimeste magamis- ja tekikasutamisharjumusi on uurinud aastal 2002 näiteks Emory ülikooli teadlased, kes leidsid, et vaid nomaadid magavad regulaarselt ilma öise katteta. Kõik teised rahvad kasutavad mingisugust viisi end magamiseks katta, olgu selleks siis taimne või kootud materjal. Linadest ja tekkidest märksa levinum on aga pehme küljealune - praktiliselt mitte keegi ei maga lihtsalt kõva maapinna peal.
On tehtud ka uuringuid, mis on leidnud, et mida raskem tekk, seda rahustavamalt see inimesele mõjub. Näiteks on tulemused viidanud, et raske teki kasutamine aitab maha suruda ärevust ja isegi olla raviks autismihäirete puhul.
Rochesteri unekeskuse uneteadlane Alice Hoagland selgitab, et vajadusel kasutada tekki on kaks peamist põhjust. «Üks on käitumuslik ja teine füsioloogiline põhjus,» ütleb Hoagland. Nimelt hakkab umbes 60-90 minutit enne magamamineku aega sinu kehatemperatuur langema. Sellel on füsioloogiline põhjendus: nimelt oled sa ärksam, kui su kehatemperatuur on kõrgem. Kui see aga langeb, muutud sa unisemaks. Kehas tõuseb unehormooni melatoniini tase.
Aga mis on veel põnevam - kui sa jääd magama ja saabub REM-une faas (siis, kui sa näed und), kaotab su keha põhimõtteliselt termoregulatsioonivõime. «Sa praktiliselt võtad üle reptiilidele omase termoregulatsiooni,» selgitab Hoagland. Teadupoolest on reptiilid kõigusoojased ning reguleerivad oma kehatemperatuuri väliste mõjurite abil, näiteks liikudes varju alt päikese kätte. Seega - nendeks REM-une hetkedeks muutume me kõik sisalikeks.
Ka neis piirkondades, kus on pidevalt väga kuum kliima, on just ööd kõige jahedamad - ja seda sel ajal, kui meie enda kehad kaotavad ajutiselt võime hästi temperatuuri reguleerida. Seega on täiesti arusaadav, miks me tegelikult tekke vajame.
REM-une ajal juhtub veel üks veider asi. Sel ajal langeb drastiliselt meie õnnehormooni serotoniini tase. Aga mis on üks asi, mis aitab serotoniini teket stimuleerida? Just, tekid. Vähemalt seda kinnitavad mitmed uuringud.
Hoagland aga ütleb ka, et lõppeks oleme me harjunud alati tekke kasutama (käitumuslik põhjus), teki alla pugemine on osa meie uinumise rituaalist olnud juba beebieast saadik.