Tasub teada: mis muutus ja muutub lapsepuhkuse ajal töötamise süsteemis?

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütles, et vanemahüvitise valemi muudatus annab vanematele juurde paindlikkust lapse kasvatamise ja töötamise ühitamisel. «Seni on paljud vanemad vanemahüvitise vähendamise tõttu töötamisest loobunud või oma tööpanust oluliselt vähendanud. Tänasest jõustunud muudatus annab lapsega kodus olevale vanemale võimaluse tööeluga sidet hoida või sinna naasta oluliselt paindlikumalt, sest võimaldab teenida ka töist tulu ilma, et hüvitis selle tõttu väheneks,» ütles minister Kaia Iva. «Kõik lapsed ja vanemad on erinevad ning seda peab arvestama ka hüvitiste süsteem.»

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõuniku Merlin Looritsa sõnul oli varasemalt võimalik vanemahüvitise maksmise perioodil teenida töist tulu vaid hüvitise määra ehk 470 euro ulatuses ilma, et vanemahüvitist vähendati. «Alates 1. märtsist on aga võimalik teenida kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, mis sel aastal on 1544 eurot kalendrikuus.»

Loorits selgitas, et kui inimene teenib vanemahüvitise saamise ajal töist tulu enam kui 1544 eurot, lahutatakse pool enam teenitud summast tema vanemahüvitisest. «Kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui hüvitise määr, mis sel aastal on 470 eurot, makstakse vanemahüvitist hüvitise määra suuruses,» ütles Loorits.

Jaanuari andmete põhjal võidab vanemahüvitise valemi muudatustest igas kuus umbes 700 lapsevanemat, kes saavad nüüd lapse kasvatamise kõrvalt ka töist tulu teenida ilma vanemahüvitise summas kaotamata.

Maksimaalset vanemahüvitist (2018. aastal 3089,55 eurot kuus) saanud lapsevanema hüvitis hakkab võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga suuremal määral vähenema, kui ta teenib ühes kuus enam kui 4634 eurot sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Vähenemine puudutab 27 inimest, kellega Sotsiaalkindlustusamet võtab isiklikult ühendust.

98% juba töötavate ja vanemahüvitist saavate vanemate puhul tagab muudatus kas samas suuruses või suurema vanemahüvitise. Veebruari seisuga oli Eestis kokku 16 770 vanemahüvitise saajat, kellest vanemahüvitise ajal teenis tulu ligikaudu 4%.

Muudatus puudutab aprillis väljamakstavat vanemahüvitist, sest vanemahüvitis makstakse välja tagantjärele eelneva kuu eest.

Vanemahüvitise saajatel, kelle brutotulu on suurem kui 1544,78 eurot kuus, tuleb sotsiaalkindlustusametit kirjalikult teavitada saadava tulu suurusest e-posti teel info@sotsiaalkindlustusamet.ee või esitada igal kuul töötasu tõend, et amet jõuaks õigeaegselt vanemahüvitise ümber arvutada. Väiksema tulu saajatel ei ole ametit enam teavitada vaja.

Alates 1. märtsist makstakse ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

Lapsevanemad saavad edaspidi ise otsustada, kui pikalt ning millises mahus vanemahüvitisi ja -puhkusi kasutada

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi sotsiaalkindlustusamet.

«Vanemapuhkuste- ja hüvitiste teise etapi muudatuste peamine eesmärk on pakkuda vanematele rohkem valikuvõimalusi. Nii saab iga pere kasutada vanemapuhkuste ja -hüvitiste võimalusi nii nagu selle konkreetse pere jaoks kõige paremini sobib: olgu selleks siis töötamise ja lapsega koosolemise paindlik kombineerimine, vanemate ühine kodus olemine või vanemahüvitise päevade kaupa kasutamine kolme aasta jooksul,» ütles sotsiaalkaitseminister.

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi kavandatavad muudatused (jõustumine 1. aprillil 2022) on:

• Senine rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, 30 päeva enne ja pärast lapse sündi on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.
• Kokkuvõttes luuakse koos esimese etapi muudatustega süsteem, kus vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks. 
• Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse kolme-aastaseks saamiseni. Kui esimese etapi eelnõuga anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla.
• Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal vanemahüvitist saada ja vanemapuhkusel olla. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.
• Mõlemal töises suhtes vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada 10 tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 9-aastase lapse kohta kuni lapse 9-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised kärgperedega seotud probleemid, sest mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus. Samuti suurendatakse muudatusega lasterikaste perede puhkusevõimalusi ja suunatakse puhkus ajaperioodile, mil selleks eelduslikult kõige suurem vajadus on – näiteks lasteaia või kooliga harjutamiseks.
• Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Varasemalt oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes võtsid lapse enda perre kasvatada hooldusperelepingu alusel. 

Eelmise aasta detsembris võttis riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-päevaseks, muudetakse vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikumaks ning võimaldatakse hüvitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul.

Juba 1. märtsist 2018 on vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine paindlikum ning vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal 1545 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Kehtima hakkab ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.