Dr Triin Laisk töötab Tartu Ülikooli naistekliinikus, Tartu Ülikooli geenivaramus, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuses ning teeb järeldoktorantuuris koostööd Oxfordi Ülikooliga, et uurida naiste viljakuse ja viljatuse geneetikat.
Laisa sõnul on viimasel ajal tõesti iibeprobleem liialt naiste õlule lükatud. «Ja miskipärast sellise survestamise nurga alt, et naised on justkui halvad, tahavad karjääri teha ega mõtle Eesti rahvastiku taastootmisele,» muigab ta. «Kui mina räägin viljatuse ja viljakusega seotud teemadel, siis mu eesmärk ei ole seda sama egiidi toetada, vaid teha teavitustööd. See, kas ja millal keegi lapsi saab, on sügavalt isiklik valik. Aga ma tahaks saavutada selle, et need valikud tehtaks võimalikult teadlikult – nii et naistel on olemas kogu info oma viljakuse kohta; nad teavad, millised riskid vananedes nende viljakust ohustavad; nad on teadlikud oma hetkeviljakusest ja sellest, kas neil on mingeid haigusi, mis võivad seda kuidagi vähendada.»
Kui naisel on oma viljakusest selgem ülevaade, saab ta teadlikult otsustada, kui kaugesse tulevikku saab ta emadust bioloogilises mõttes lükata.
Selleks, et oma viljakusest täpsemat ülevaadet saada, on kindlaid ja vähemkindlamaid võimalusi. Laisa selgitusel aitab palju kaasa juba see, kui naine on kursis oma perekonna ajalooga. Kui emaga on head suhted, siis tasub temaga üks vestlus ette võtta ja uurida otse, millal temal menopaus hakkas, sest see annab palju infot ka enda tulevikuperspektiivi kohta.
«Kuigi meditsiiniteadus teeb väga palju tööd selle nimel, et meil oleks järjest paremad mõõdikud, millega pikaajalist viljakusperspektiivi hinnata, siis tegelikult on üks paremaid näitajaid jätkuvalt see, kui vanalt näiteks sinu ema viimase lapse sai või kui vanalt temal menopaus hakkas,» tõdeb ta. «Kui sinu emal saabus menopaus üsna noorelt – näiteks enne 45. eluaastat – siis on suur tõenäosus, et see juhtub ka sul. Mis tähendab, et sinu jaoks võib näiteks 35-aastaselt laste planeerimine juba olla liiga hilja. Klassikaliselt arvatakse, et viljakus saab otsa menopausi saabudes, kuid tegelikult langeb see alla kriitilise piiri juba kuskil kümme aastat enne menopausi,» selgitab Laisk.
Teine oluline võimalus oma viljakusega tutvumiseks on regulaarselt naistearsti juures kontrollis käia ja oma keha jälgida. Kui naine ei kasuta hormonaalseid vahendeid, mis menstruaaltsüklit kunstlikult kontrollivad, tuleks tähele panna, kas tsükkel on regulaarne, kas selle pikkus on muutunud või esineb muid kõrvalekaldeid.
Naiste seas on väga levinud hirm, et rasestumisvastased tabletid mõjutavad viljakust, kuid dr Laisk sellega ei nõustu ja selgitab, et kui pille võtta näiteks viisteist aastat järjest, siis võibki olla, et nende võtmise lõppedes on loomulik viljakus juba lihtsalt langenud. Lisaks võib juhtuda, et kuna pillide võtmine reguleerib hormonaalset tasakaalu, siis võib see peita mõnda viljakusprobleemi või viljatuse põhjust, mis tablettide tõttu ei avaldu.