Naine küsib: lapse sõber haiseb – kas teha märkus talle või tema emale?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Horst Petzold / PantherMedia / Scanpix

«Mu 9-aastasel pojal on väga hea (8-aastane) sõber, kellega ta veedab enamiku ajast koos, nii argiõhtuti kui nädalavahetusel. Ainult et sel sõbral jalad ja sokid väga vängelt haisevad! Vahel on nii, et ta pole neli päeva oma sokke vahetanud ja see hais on jube, kui ta meil jalanõud ära võtab. Eriti kui pean need puupliidi kohale kuivama panema,» kurdab ema Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

«Lapsukese ema vist eriti ei hooli temast ja meil oleks ta alati teretulnud, aga tahaks tema jalalõhna asjus midagi ette võtta. Kuidas küll oleks mõistlik ja eetiline käituda, et keegi haiget ei saaks?

Kas rääkida tema emaga? Kuigi iga ema ju tunneks seda paha lõhna ja saadaks last pesema ja sokke vahetama… Äkki solvub, kui räägin? Või tuleks ise lapsega otse vestelda?

Ma tõesti ei tea, kuidas käituda. Lapse sõber on väga hea, viisakas, humoorikas ja sõnakuulelik laps. Sõber, kellega sinu laps ei teeks midagi keelatut ja sa usaldad teda, ainult et see suur hügieeniprobleem meid häirib.

Ma ei tee sääsest elevanti, aga see hais on jube ja tahaks teda aidata. Meie teeme seda esialgu diskreetselt, aga lapsed kasvavad ja ütlevad julmalt näkku. Ehk suudame seda vältida, kui teame, kuidas seda väikest poissi aidata nii, et ta ei tea, et ta abi vajab.

Seetõttu vajan küll asjatundja abi, sest ma ei suuda leida sõnu, et väikesele sõbrale midagi öelda.»

Vastab Gordoni perekooli koolitaja Anzelika Valdre:

«Olete tõesti keerulises olukorras. Poja sõber on igati tore poiss ja olete valmis seda sõprust igati soosima. Tõenäoliselt on poisi ema poole pöördumine keeruline. Kui delikaatselt te seda ka ei teeks, kumab selles ikka etteheide. 

Ma usun, et kuna olukord teid riivab, siis on ka lahendus teie otsida. Kuna suhtute lapsesse suure poolehoiu ja sümpaatiaga, siis võiksite julgelt probleemist juttu teha. Tõenäoliselt õnnestub teil lapse harjumusi hügieeni vallas muuta. Alati on hea rääkida enda nimel ja läbi enda. «Ma tunnen tugevat higi lõhna ja see mulle ei meeldi. Palun, mine vannituppa, ma panin valmis seebi, käteräti ja puhtad sokid.» Sellises pakkumises pole etteheidet, vaid tõdemus, et miski teile ei meeldi ja laps saab teid aidata olukorra muutmisel.

Ma saan aru, et teil pole võimalik võtta sokkide, saabaste probleem täielikult enda lahendada ja kulutused enda kanda, kuid olukorra muutmiseks on see ehk kiireim tee. Poiss kasvab ja oskab edaspidi olla ise tähelepanelikum, see päästab ta kaaslaste naerualuseks sattumisest.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles