FOTO: SCANPIX
Saksa seksuoloog ja teadlane Marco Rauland on välja andnud huvitava raamatu «Orgasmen stärken die Abwehr» («Orgasmid tugevdavad immuunsüsteemi»), mis ilmselt niipea meie poelettidele ei jõua. Portaal Brigitte.de otsis raamatust mõne huvitavama fakti seksi kohta.
1. Orgasmi saamine oleneb «vahemaast»
Napoleoni kuulsast suguvõsast pärit printsess Marie Bonaparte, tuntud ka kui prantsuse psühhoanalüütik ja sulesepp, sai harva orgasmi. Huvitunud probleemi tagamaadest, uuris ta 234 naiselt nende orgasmisprobleemide kohta ja avastas, et naised, kelle kliitor ja vagiina teineteisest üsna kaugel asetsesid, said harva orgasmi või üldse mitte. Printsess ise käis noa all, et korrigeerida seda vahemaad. Kasu see lõpuks ikkagi ei toonud.
Hiljem on Bonaparte'i uuringuandmeid tänapäevaste vahenditega analüüsitud ja kindlaks tehtud, et naistel, kelle kliitori ja tupeava kaugus teineteisest on väiksem kui 2,5 sentimeetrit, pole orgasmi saamisega tõenäoliselt mingeid probleeme.
2. Sõrmed on tundlikumad kui genitaalid
Hollandi günekoloog Willibrord Weijmar Schultz uuris oma tiimiga aastal 1989 kuuekümne naise tupeseinu, et välja selgitada selle piirkonna tundlikkus. Mikroskoopiliste sensoritega läbi viidud uuring tõestas, et käed ja kõht reageerivad puudutustele teravamalt kui intiimpiirkond.
Oletatavasti saab just sõrmede abil naise seksuaalset tundlikkust kindlaks määrata: naised, kel on tundlikumad sõrmed, tahavad tihedamini voodirõõme nautida kui vähemtundlike sõrmede omanikud.
3. Orgasm viib ajataju
Aastal 1984 uuriti Kopenhaageni ülikoolis 28 naist, et välja selgitada, kaua nad orgasmi kogesid. Aega mõõdeti stopperiga. Tulemused olid hämmastavad: naised hindasid keskmiselt oma orgasmi pikkuseks 12 sekundit, tegelikkuses mõõtis stopper orgasmi pikkuseks keskmiselt 26 sekundit. See näitab, et naised hindavad orgasmi kestvust lühemaks, kui see reaalsuses on.
4. Orgasm tugevdab immuunsüsteemi
Seks tõstab adrenaliini taset ja orgasmi kogemine vähendab stressihormooni kortisooli hulka veres. Lisaks tugevdab kõrgpunkt organismi kaitsevõimet. Niisiis pole orgasm ainult ülim nauding, vaid ka vahend näiteks gripi vastu võitlemisel.
5. Orgasm vähendab valutundlikkust
Tihti avastatakse pärast seksi kriimustused ja sinikad, mis seksi ajal tunda ei andnud. Teaduslikult on tõestatud, et orgasm vähendab valutundlikkust. USA seksoloog Beverly Whipple testis naiste valutundlikkust sõrmede survet matkiva abivahendi abil ja leidis, et naised ei tundnud seksi ajal enne survet, kui see 70 protsendi võrra tugevnes.
Orgasmi ajal pidi Whipple survet veel poole võrra suurendama, enne kui naised üldse midagi tundsid. Seksuoloogi andmete põhjal suureneb valulävi seksi ajal keskmiselt 75 protsendi võrra.
6. Erutuse tõus
Aastal 2006 võtsid Kanada teadlased mõned naised ja mehed katsealusteks, et kehatemperatuuri mõõtes välja selgitada, milline film neid kõige rohkem üles kütab. Katsealustele näidati kolme erinevat filmi: kõigepealt «Besti of Mr. Beani», siis ühte reisireportaaži ja viimaks erootikafilmi.
Juba kõigest 30 sekundit erootikafilmi vaatamist tõstis genitaalpiirkonna temperatuuri ja 12 minuti pärast oli seksuaalne erutus juba täielik. Huvitav on ka tõsiasi, et selle katse kohaselt erutusid mõlema soo esindajad enam-vähem üheaegselt, kuigi arvatakse, et naised vajavad erutumiseks hulga kauem aega.
