Väiksemate haiguste ja kaebuste korral ei pea kohe ravimipurki tühjendama hakkama. Emake loodus pakub mitmesuguseid taimi, mis tervist kimbutavaid vaevusi leevendavad, vahendab Brigitte.de.
Kaheksa ravimit loodusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aas-silmarohi ravib silmapõletikku
Aas-silmarohu (Euphrasia rostkoviana) valged õied, mille südamikus leidub lillat, kollast ja musta, meenutavad veidi oma välimuselt silma. Ja ega taime nimetus niisama antud pole: aas-silmarohi leevendab erinevaid silmavaevusi, näiteks kergema silma sidekesta põletiku või odraiva puhul.
Üks teelusikatäis silmarohtu keeva veega üle kallata, kümme minutit tõmmata lasta ja kurnata. Seejärel jahtunud segu puhtasse õhemasse rätikusse või lappi mässida ja kümneks minutiks suletud silmadele asetada.
Tähtis: kõik vajaminevad riistad ja nõud enne kasutamist steriliseerida, vältimaks mikroobide sattumist silma. Ärrituste ilmnemisel protseduur pooleli jätta.
Teekummel leevendab külmetushaigusi
Teekummeli ladinakeelne nimetus Chamomilla recutita pärineb kreeka keelest ja tähendab «maa õuna». «Leipzigi ravimtaimeraamat» aastast 1435 kiidab kummeli «täiuslikku, vabastavat ja valuvaigistavat jõudu».
Täpselt nagu tollal, kasutatakse ka tänapäeval teekummeli leotist nahaprobleemide ja seedehäirete korral. Kummeli eeterlik õli lõõgastab pingeis muskleid – tõenäoliselt seetõttu, et ravitaim takistab kaltsiumi juurdepääsu lihaskiududesse.
Köha, kähiseva kurgu ja nohiseva nina puhul aitab teekummeli sissehingamine. Üks supilusikas valgeid õisikuid poole liitri keeva veega üle kallata, kümme minutit saunalina all auru sisse hingata.
Ettevaatust: lapsed peaksid vaid vanema järelvalve all auru hingama ja kauss peaks olema stabiilsel pinnal, mitte mingil juhul voodis. Vastasel korral võib laps end ära põletada.
Meliss – looduslik antidepressant
Vanniskäik lõõgastab keha ja vaimu. Lisa 60 grammi melissilehti linasesse kotikesse ja viska vannivette, et maksimaalselt kümbluse rahustavaid ja lõõgastavaid hüvesid ära kasutada.
Ka teena on meliss (Melissa officinalis) väga kasulik. Northumbria ülikooli (Suurbritannias) uurimuse kohaselt võimaldab ravimtaim meil asju paremini õppida ja meelde jätta. Soovituslikult päevas mitu tassi teed juua: kaks teelusikatäit melissilehti keeva veega üle kallata, kaetult kümme minutit tõmmata lasta, kurnata. Valmiskujul melissitee on ainult siis mõeldav, kui teekotike on fooliumpakikesse pakitud, vastasel korral haihtuvad eeterlikud õlid kiiresti ja soovitud toimet melissil pole.
Süstleheline teeleht pakub leevendust kähisevale kurgule ja häälele
Süstleheline teeleht (Plantago lanceolata) on vast üks universaalsemaid ravimtaimi. Rahvasuus levinud ütlus, et veritsevale kohale tuleb teeleht asetada, võib paika pidada: nimelt kasutati Teise maailmasõja ajal teelehti haavade sidumisel. Teelehes leiduv tsink toetab haavade paranemist.
Ka teena on süstleheline teeleht kasulik, sest see leevendab kähisevat kurku ja häält. Ravimtaimes leiduvad parkained vaigistavad valu ja põletikku kurgus. Kuristamiseks võtta kaks teelusikat teelehe lehti ja 250 milliliitri külma veega üle kallata, segada ja tunnike seista lasta, lõpuks kurnata.
Palderjan aitab uinuda
Palderjan (Valeriana officinalis) võitleb edukalt unehäiretega. Apteegis on saadaval mitmed palderjanil põhinevad preparaadid. Võite ka ise palderjani korjata ja sellest teed keeta. Palderjanil on sakilised lehed ja roosad õied, taim õitseb juuli-augusti vahel. Palderjani kõige kasulikum osa on juur, mida korjatakse sügiseti ja tarvitatakse kuivatatult.
Tee jaoks peenestada kaks teelusikatäit palderjanijuurt, kallata tassi keeva veega üle, viis minuti kaetult seista lasta ja kurnata. Juua mitu tassi lonkshaaval. Palderjan ei maitse hästi, teesse võib parema maitse eesmärgil näiteks melissi või kannatuslille lisada.
Ingver säästab iiveldusest
Ingver (Zingiber officinale) mõjub iiveldusele sama tõhusalt kui mistahes arstirohi, jättes mõjutamata kesknärvisüsteemi, mida paljud medikamendid teevad. Ingver rahustab koheselt seedetrakti ega tee uimaseks.
Imeväega taim leevendab ka iiveldustunnet ja oksendamisvajadust. Lihtsalt tükk ingverit suhu võtta ja närida või sellest teed keeta: kaks sentimeetrit kooritud juurt väikseks hakkida, lisada sidrunikoort ning liitris vees kümme minutit keeda lasta. Juues võib lisada veidi mett.
Rasedad naised peaksid kindlasti enne arstiga nõu pidama, kui ingveriga iiveldust leevendama hakata tahavad. Ingveri võimalikku ohtu rasedusele pole veel piisavalt uuritud.
Kõrvenõges puhastab organismi
Kõrvenõgest (Urtica) tuntakse kui väga vaenulikku taime. Kõrvenõgese lehed on kaetud väikeste karvakestega ja taimele vastu minnes purunevad kerakujulised karvanääpsud ja vallandavad kõrvetavat mahla. Saksa pastor Sebastian Kneipp pööras nõgese kõrvetava efekti oma kasuks: reuma ja ishiase ravimiseks nüpeldas mees valutegevaid kohti värskete nõgestega.
Kõrvenõgese mahl puhastab verd, on diureetilise ehk kuseeritust soodustava toimega, pidurdab põletike levimist, seda just kuseteedes, ja väljutab erinevaid mürke kehast. Klorofüllirikas taim sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid, näiteks kaaliumit, kaltsiumit, räni. Just varakevadel tuleks nõgesest teed või suppi keeta.
Leevendamaks paistetust jalgades või kätes, võtta kolm teelusikat kõrvenõgest ühe tassi kohta, kümme minutit tõmmata lasta ja päevas kolm tassi teed juua.
Salvei aitab higistamise vastu
Salvei (Salvia) lehti on kasutatud tänu nende antiseptiliste omaduste tõttu kurgu,- suu- ja hambavalude leevendamiseks. Ka külmetuse ja köha korral võib salveist kasu olla.
Salvei on ka looduslik vahend üleliigse higistamise vastu: kaks teelusikatäit taimelehti tassi keeva veega üle kallata, kümme minutit tõmmata lasta, jahutada ja külmalt kaks kruusi päevas juua.
Ettevaatust üledoseerimisel: salvei sisaldab ka alkoholilaadset tujooni, mis võib suurtes kogustes esile kutsuda südame puperdamist, iiveldust ja krampe.