Seksuaalrünnakute ja koduvägivalla ohvreid võivad vaimsed häired kimbutada aastaid hiljem

FOTO: SCANPIX

Vägistamise, seksuaalrünnaku, jälitamise või intiimpartneri vägivalla ohvriks langenud naisi ohustavad erinevad vaimse tervise probleemid oluliselt rohkem kui neid naisi, kes ahistamist tunda ei ole saanud, leiti värskes uuringus.

Kuigi taoliste kohutavate kogemuste ja vaimsete häirete vaheline seos ilmselt kellelegi üllatusena ei tule, tõestas ekspertide sõnul antud uuring, kui tugevalt need kaks probleemi omavahel on põimunud, vahendas CNN.

Samuti näitas töö, kui oluline on arstidel ja teistel tervishoiutöötajatelt välja selgitada naiste varasemad kokkupuuted vägivallaga, isegi kui ahistamine on toimunud aastaid tagasi.

Austraalia uurijad analüüsisid 16- kuni 85-aastaste naiste haiguslugusid. Seksuaalrünnakud, jälitamised ja teised soopõhised vägivallajuhtumid olid liigagi tavalised, olles 27 protsendil uuritutest vähemalt korra elus ette tulnud.

57 protsenti ahistamisega kokku puutunud naistest oli kas aineid kuritarvitanud või kogenud depressiooni, bipolaarset meeleoluhäiret, posttraumaatilist stressihäiret, ärevust (sealhulgas paanikahäiret ja obsessiiv-kompulsiivset häiret). Võrdluseks, vaimse tervise probleeme oli ette tulnud 28 protsendil naistest, kes soopõhist vägivalda ei olnud tundnud.

Nende naiste seas, kes olid kokku puutunud vähemalt kolme erineva vägivalla tüübiga, tuli vaimseid häireid ja ainete kuritarvitamist ette 89 protsendil.

Uuringu autor Susan Rees ei teadnud täpselt öelda, kas probleemid vaimse tervisega tulenesid kogetud vägivallast või sattusid eelnevalt vaimsete häiretega kimpus olnud naised suurema tõenäosusega ahistamise ohvriks.

Reesi sõnul on siiski küllaldaselt tõendeid, et traumaatilised sündmused võivad vaimseid häireid esile kutsuda. Lisaks tuleb soopõhist vägivalda ette tavaliselt varajases nooruses, kuid vaimse tervise probleemid kerkivad sageli pinnale alles aastaid hiljem.