Vana hea leivasupp – moodsalt arhailine või arhailiselt moodne?
11. august 2018, 16:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/07/11162132t1h5b9e.jpg)
Üks armastatumaid koduseid magustoite on läbi aastakümnete olnud leivasupp. Vaatamata näilisele vanamoodsusele tundub see olevat popim kui eales ning neid, kes leivasupitegu ka täna ära ei põlga, leidub enam, kui arvata võiks.
Tõepoolest – leivasupp ei ole Eestimaa kodudest kuhugi kadunud, kõige enam armastatakse leivasuppi süüa vahukoore, rosinate ja õuntega.
Kolme lapse ema Kersti Ringmets ütleb, et nende kodus on vana hea leivasupp endiselt kasutusel ning seda armastavad nii lapsed kui suured. «Tõsi, mitte kõik minu tuttavad ei tee seda mõnusat magustoitu enam kuigi sageli,» kostab ta.
Tartumaal elav ajakirjanik ning ettevõtja, kahe üheksa-aastase tütre ema Kristina Traks teeb enda sõnul leivasuppi ikka vägagi tihti. «Rosinaid läheb palju ja süüakse meil seda vahukoorega.»
Tartlanna, kunstnik ning raamatuillustraator, kahe tütre ema Pille Tammela armastab samuti vahel heas mõttes vanamoodsaid magustoite teha ja leivasupp kuulub nende hulka. «Ka mina serveerin leivasuppi enamasti vahukoorega,» kinnitab Pille.
Pereõde ning kahe poja ema Liina Kõrgendi sõnul nende peres leivasupp loosi ei lähe, ent temale endale maitseb väga. «Ise teen ja ise söön ka ära,» naerab ta.
Fotograaf ning pokkerispets Kairit Leibold, kelle peres kasvab kolm last, ütleb, et viimasel paaril aastal pole ta leivasuppi tegema juhtunud. «Pole kuidagi nagu meelde tulnud. Varem ikka nii korra aastas tegin, kuid hea, et nüüd meenutati!» lausub Kairit ning lubab lähiajal kindlapeale leivasupiteo ette võtta.
Mina teen leivasuppi nõnda:
Võtan:
1,5 liitrit vett
250-300 grammi rukkileiba
kaks suurt peotäit rosinaid
neli-viis suuremat õuna
100-150 grammi suhkrut
serveerimiseks vahu- või hapukoort või piima
Klassikalistes retseptides väidetakse, et leivaviiludel tuleks lasta kuivada või aja puudusel kuivatada neid praeahjus ning seejärel tunnikeseks vette ligunema panna, kuid mina olen leivasuppi teinud ka värskemast leivast.
Panen leiva potti, lisan vee ja kuumutan keemiseni. Siis lisan suhkru, rosinad ning õunad. Lasen supil jahtuda ning jagan siis portsjonideks.
Serveerin kas vahukoore, hapukoore või piimaga.
Tasub katsetamist!