Lugejakiri: kuidas me sõbrannaga politseiauto peale hääletasime (1)

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Eero Vabamaegi / PM/SCANPIX BALTICS

Palusime saata lugejamängu raames enda pööraseid seikluseid sõbrannadega. Avaldame Meriti saadetud loo, kuidas nad sõbrannaga Eesti väikelinna eksides end politseiauto peale hääletasid.

Jooksime sõbrannaga novembrikuus Tartus viimasele bussile, et jõuda kodulinna Tallinna. Kui olime mõnda aega sõitnud, saime aru, et midagi on valesti, sest buss ei liikunud otsesuunas nagu tavaliselt. Ühel toredal hetkel selguski, et oleme jõudnud hoopis Jõgevale, mis oli bussi lõpp-sihtpunkt! Kui oma murega bussijuhi poole pöördusime, oli ta alguses väga sõbralik ja ütles, et me saame tulla koos temaga ööbima mingisse korterisse, kus veedavad ööd ka teised bussijuhid. Kui sellest keeldusime, sai ta üsna pahaseks ning ütles, et tema poolest võime me sinnasamasse ära külmuda ja Tallinna ei saa me samal õhtul enam kuidagi. Majutusasutusi samuti sealkandis ei olevat.

Olime üsna šokeeritud. Bussijuht oli ju meie pileteid vaadanud ja oleks pidanud juba Tartus viga märkama. Hakkasime siis huupi maanteed otsima, et proovida hääletada. Kogu see lugu juhtus ajal, mil nutiseadmeid veel ei olnud. Väljas oli juba pime ning inimesi liikumas näha ei olnud. Tartu maanteele jõudes olime rõõmsad, kuigi väljas läks järjest pimedamaks ja hakkas sadama lörtsi. Maanteel hakkasime hääletama, mida me kumbki varem teinud ei olnud.

Autosid liikus vähe ja keegi ei peatunud. Lõpuks märkas meid politseiauto ja kenad politseinikud küsisid, mis juhtunud on. Meie jutu ära kuulanud, viisid nad meid mingi kooli ühiselamusse, helistades sinna eelnevalt ette. Sealne töötaja, kes oli just lahkumas, ootas meid ära. Veetsime öö siis turvaliselt seal ühiselamus, hommikul otsisime üles raudteejaama ning saime lõpuks koju. Kõige naljakam oli kogu loo juures see, et kui samal õhtul ühiselamust vanematele helistasin (elasin siis veel koos nendega) ja kogu loo ausalt ära rääkisin, ütlesid nad, et nad saavad aru, et ma mingil põhjusel ei soovi sel ööl kodus ööbida, kuid ei saa aru, miks ma selle tarbeks nii absurdse loo välja mõtlesin. Ole siis veel aus...

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles