Türgi köögikultuur: me tõepoolest armastame oma külalist!

Kairi Oja
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pide-leivategu saab paljudes Türgi restoranides detailselt jälgida ning soovi korral ka ise proovida.
Pide-leivategu saab paljudes Türgi restoranides detailselt jälgida ning soovi korral ka ise proovida. Foto: Kairi Oja

Türklastele selgitatakse maast madalast, et külalisi tuleb armastada. Ning et suurim lugupidamine, mida võõrustajana pakkuda saab, on  üks korralik kõhutäis. Ja seda mõistagi kasutades parimat ja värskeimat kohalikku toorainet. 

Selles, et Türgi köök on üks paremaid maailmas, pole ilmselt põhjust kahelda.

Türgi köögikunst on pika ajalooga, suurte traditsioonidega, värvikirev, kontrastiderohke ja väga maitsev. Õitsengu ja maailmakuulsuse saavutas türklaste kokakunst Osmani impeeriumi ajal, kuid head rooga osati Türgis valmistada juba ammu enne seda. 

Selle maa köök näikse olevat palju enamat kui kogu maailmale tuntud kebab. Siinsed restoranid lummavad külastajaid rikkalike kala- ja mereanniroogadega, köögiviljatoitude ning lugematute pilafiversioonidega. 

Pide-leivast saab kõhu kõvasti täis

Suurte traditsioonidega roog Türgi köögis on täidetud leib pide. Tegu on üdini traditsioonilise ja kohalike elanike seas armastatuima leivatootega. Esmapilgul pitsat meenutav küpsetis sarnaneb hiiglasliku pirukaga ning on välimuselt kahtlemata väga ahvatlev ja atraktiivne. 

Igas Türgi peres on pide alati õhtusöögilaual. Tavapäraselt valmib see kõrgel kuumusel, elava tulega ahjus ning täidetakse  enamasti lambahakkliha, tomati, tomatikastme, Bulgaaria pipra ehk paprika, sibula ja küüslauguga.

Pide-leiba valmistatakse kõrge temperatuuriga ahjus ning serveeritakse seda enamasti täidetuna.
Pide-leiba valmistatakse kõrge temperatuuriga ahjus ning serveeritakse seda enamasti täidetuna. Foto: Kairi Oja

Enamasti lisatakse pide'le ka rohelist ja musta pipart ning mõnikord veel lambapiimajuustu brõnsat. Väga levinud on ka peynirl'i ehk kollase lambajuustu ja suculu-vorsti täidis.

Pide serveeritakse tavaliselt sidrunisektoriga, mida pigistatakse ahjusoojale leivale. Kindlasti kuulub asja juurde traditsiooniline jook airaan. Kohalike hulgas levib ütlus, et kui soovid proovida pide’t nagu turist, sobib kuuma pide kõrvale külm õlu.

Ent kui ihkad sellest aimu saada, nagu türklane kogeb ja hindab, soovitavad kohalikud võtta kõrvale hoopiski airaani. Pide on sõna otseses mõttes universaalne roog, mida saab pakkuda teele kaasa, lihtsalt põhiroaks või koguni osana pühadelaua menüüst.

Kui avaneb võimalus taas  Türgit külastada, liigun esimesel võimalusel rahvarohkest keskusest eemale ja leian üles tee mõnda mägikülla, et maitsta ehedat pide’t kohalike kombel.

Kuna turism on neile üks suuremaid sissetulekuallikaid, suhtuvad nad kõigesse külalistega seonduvasse tõsiselt. Veelgi enam – Türgi kultuuriruumis võetakse siiralt iga sinnasaabunut kui tõepoolest kallist külalist.

«Meid on lihtsalt nii kasvatatud, seda juba maast madalast peale,» räägib kohalik turismiettevõtja. «Türklased ei suhtu meid külastavatesse inimestesse kui turistidesse, vaid kui külalistesse, kes on tulnud meile meie koju külla ja seal on väga suur vahe,» selgitab ta.

Maitseaineid osatakse Türgis kõrgelt hinnata.
Maitseaineid osatakse Türgis kõrgelt hinnata. Foto: Kairi Oja
Õhtusöögid on Türgi viietärnihotellides rikkalikud ning uhked.
Õhtusöögid on Türgi viietärnihotellides rikkalikud ning uhked. Foto: Kairi Oja
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles