Naised lasevad end üha julgemalt tätoveerida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näide Rolandi tööst.
Näide Rolandi tööst. Foto: Roland Paabo

Koos muutustega ilu tõlgendamisel on tätoveeringud ajaga romantiseeritud tähenduse omandanud. Sestap pole imestada, et tindijoonistused ehivad järjest enamate naiste kehasid, mida tõdeb ka Auriga Tattoo salongi tätoveerija Roland Paabo.

Nii moodustavad lõviosa Paabo klientuurist naised, keda tema hinnangul tätoveerimiskunst järjest enam huvitama on hakanud. «Naisterahvaid on väga lihtsal põhjusel rohkem – nad soovivad omale väiksemaid pilte, mis võtavad vähem aega,» selgitas mees.

Valiku vabadus ja piiratus

Enamasti lastakse tätoveeringuid teha ilu pärast, aga paljusid sümboleid ka tähendusele mõeldes, rääkis Paabo. Seda tõendab 23-aastase Kristeli väide, et kõigi tema viie tindipildi taga on oma lugu, kuigi esimese tätoveeringu puhul sai määravaks ka uudishimu – mis tunne see siis on?

Polnudki nõelaga torkimine valus, kinnitab neiu, ja nii ei piirdunud ta vaid laulupeakirjaga randme siseküljel – edasi sai katsetatud ka suuremate tätoveeringute ja tundlikemate piirkondadega nagu näiteks roided.

Erinevad kirjad, kuid jätkuvalt ka lille-liblika temaatika on Paabo kogemustel naiste seas kõrgelt hinnatud. Eelistatud piirkondi on meistril aga raske välja tuua, sest tätoveeringu asupaiga valimisel on naised suisa vabameelseks muutunud: «Tehakse paljude nähtavate kohtade peale, samuti privaatpiirkondadesse.»

Visioon on sealjuures enamasti klientidel endal eelnevalt välja mõeldud. «Kui pilt on kole, siis peab selle ilusaks joonistama,» täpsustas tätoveerija enda rolli. Kristel, kes muide enda «kehamaalingud» just Paabo käe all on saanud, teab väga hästi, mida see korrigeerimine tähendab.

Iga kord salongi väisates on neiul tulemusest oma ettekujutus, mida proff siis veidi kohendab. Kuigi ümber tehtud versioon ei pruugi esialgu päris «õige» näida, pole Kristel tätoveerija töös veel pettuma pidanud. «Ja mida rohkem vabadust talle anda, seda parem pilt tuleb,» arvab ta.

Samas möönis Paabo, et nurisemist tuleb ikka ette: «Alati ei saagi kõigile meele järgi olla – visioonid ei kattu. Kuid alati saab lõpptulemuse sedasi viimistleda, et mõlemad oleksid rahul.» Ilmselt oskab mees tõesti klientidele sobiva lahenduse tagada, sest ega muidu neist enamik teda korduvalt külastaks.

Paljud küll lubavad piirduda ühe tätoveeringuga, kuid aeg on näidanud, et kes kord meki suhu saanud, see ihkab suure tõenäosusega lisa, teab Paabo. «Võib minna mõni aasta aega, kuid tavaliselt on inimene mingi aeg tagasi uue sooviga.»

Tätoveeringut plaani targalt

Enne esimese tätoveeringu omanikuks saamist kaalus Kristel ettevõtmist paar nädalat ning peab tookordset otsust tagantjärele osaliselt nooruse rumaluseks. «Nüüd natukene kahetsen, sest veidi ikka need pildid ja kirjad, mis sul kogu aeg silme ees on, mõjutavad su elu,» arutles ta «endless masquerade’ile» (eesti keeles: lõputu maskeraad) viidates.

Seega tasub enne emotsioonide või mõttevälgatuste nahale jäädvustamist mõelda poolt- ja vastuargumentidele. Ohutust silmas pidades soovitas Paabo tervisehädade korral oodata tätoveerija juurde minemisega kuni tervise taastumiseni.

Tätoveerimisaparaadi alla ei tasu tikkuda alkoholijoobes olles, sest siis pidavat veri olema vedelam, mis tähendab suuremat veritsust pildi tegemisel ja paksemat korpa hiljem. See pole sugugi hea, ütles Paabo, sest mida vähem kärnas on pärast nahk, seda kiiremini ta paraneb.

Lisaks luges meister veel mõned sõnad peale: «Enne tegemist peab sööma ja puhkama, muidu võib tekkida minestamise oht. Peale tegemist tuleks vältida aktiivset sporditegemist, päevitamist, ujumist, sauna ja kääritamise baasil saadud alkoholi seni, kuni pilt on paranenud.»

Tavaliselt on tätoveering ja selle alune nahk korras umbes nädalaga – vahel läheb rohkem ja teinekord vähem. Pärast seda võib päikesevanni võtta kaitsekreemi kasutades, et muude hüvede kõrval värsket kehakaunistust pleekimise eest hoida.

Paabo kinnitusel saab müüdiks lugeda arvamust, nagu tuleks suvel tätoveerimist vältida. «Kõigi suurim hirm on augustikuu – isiklikult pole kohanud kedagi, kellel oleks sel kuul tehtud pilt põletikuliseks läinud,» selgitas ta. Kui järgida eelnevaid nõuandeid, siis ei tohiks probleeme tekkida, mil iganes siis otsustatakse lasta tindijoonistus nahale maalida.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles