Isad pelgavad koju jäädes lapse tuleviku ära rikkuda

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praxise analüütik Marre Karu.
Praxise analüütik Marre Karu. Foto: Sille Annuk / Postimees

Hirm oma lapse tulevik ära rikkuda kammitseb Eesti mehi lapsehoolduspuhkusel jäämast, selgus Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik Marre Karu doktoritööst «Lapsehoolduspuhkusel isad Eestis».

«See tuleneb sellest, millisena nähakse lapsevanema rolli. Osade, nö projektijuhtidest isade arvates on lapsekasvatamine pikaajaline projekt, mille eesmärk on kasvatada lapsest edukas ja andekas inimene,» selgitas Praxise analüütik Marre Karu. Sellised isad arvavad, et kui vanem peaks lapseeas midagi valesti tegema, siis võib see rikkuda ära lapse tuleviku.

Need isad usuvad, et naistel on loomulik anne ja teadmised lapse kasvatamise kohta, mis aitab neil «projekti» edukalt ellu viia ning seetõttu on parem kui isa koju ei jää. «Üks mees ütles otse välja, et kui mina oleksin koju jäänud, siis see tulemus ei oleks ilmselt nii hea.» Tegelikult õpivad naised ju samamoodi lapsevanemaks olemist kui isadki.

Vaatamata sellele hirmule jäi nii mõnigi isa lapsega koju, samas muretsedes selle üle, kuidas nad toime tulevad ja kas nad ikka oskavad õigeid otsuseid langetada. Selliseid mehi tuli naistel rohkem toetada. «Naised õpetasid, mida lapsele selga panna, mida ja kunas süüa anda. Koduse elu juhtimine oli naise käes,» tõdes analüütik.

Teine ja väiksem rühm isadest suhtusid lapse kasvatamisse rahulikumalt. «Vaatan, et lapsel oleks hea olla, tuleviku pärast nii palju ei muretsetud, pigem oli see suhtumine, et kui ma praegu kuulan last ja olen lapsele hea kaaslane, rahuldan ta vajadusi praegu, siis saab ta tulevikus hästi hakkama,» iseloomustas Karu.

Nende isade jaoks ei olnud lapse arendamine tuleviku hüvanguks lapsevanemaks olemise keskmes, samas kui projektijuhtidest isade arvates oli see oluline. «Projektijuhtidest isade seas oli üsna huvitavaid juhtumeid,» meenutas Karu. Nii uuris üks isa kõikvõimalikke lapse arendamist käsitlevaid raamatuid ning luges ühest välja, et kuuekuusele lapsele tuleb hakata hulkasid õpetama. «Ja siis ta arutles, et küllap läheb lapsel matemaatikas sellepärast nii hästi, et talle imikuna hulkasid õpetati.»

Isad ei tunne end kodus vajalikena

Oma doktoritöö käigus intervjueeris Karu nii lapsehoolduspuhkusele jäänud kui ka sellest loobunud isasid. Tööl käivad isad õigustasid oma otsust sageli sellega, et töökohal on kiired ajad ja kolleegidele ei saa jätta kogu töökoormust. Mehed tunnetasid, et on oma töökohale hästi olulised.

Üks lasteaias töötanud isa selgitas, et lasteaias olevad lapsed vajavad teda rohkem. «Et kui mina sealt ära kaon, siis see on nende jaoks suurem tragöödia, kui see, et mind kodus ei ole, sest mu laps ja naine saavad omavahel hästi hakkama,» meenutas Karu mehe põhjendusi. Analüütiku sõnul ei tunne mehed, et nad oleksid kodus asendamatud, küll aga tunnevad nad seda tööl. «Eks siin ole kivi ka naiste kapsaaeda, et mehed ei tunne end kodus vajalikuna,» tõdes Karu.

Lapsega koju jäänud mehed põhjendasid oma otsust mitmel juhul sellega, et naine tahtis või tal tekkis võimalus minna tööle. «Üks isa enda sõnul jäi lapsehoolduspuhkusele, sest naine kurtis, et mandub muidu täitsa ära.» Teise põhjusena mainiti soovi lapsega kodus olla. See, et õhtul koju tulles laps juba magab ja teda näeb vaid nädalavahetusel või juhtumid, kus laps ei tundnud isa lennujaamas ära, ärgitas Karu sõnul mehi lapsehoolduspuhkusele jääma.

Suhtumine kodustesse isadesse võib olla väga erinev. Uuringus osalenud isade sugulased ja tuttavad suhtusid sellesse eranditult positiivselt. Osade isade kinnitusel kiidetakse neid, kui nad lapsega väljas käivad, ning peetakse suisa kangelaseks, et nad sellise ebatraditsioonilise otsuse vastu võtsid.

Samas oli ka mehi, kes tundsid, et peavad oma otsust lapsega koju jääda kuidagi õigustama. «Teistele toodi põhjenduseks, et see oli eelkõige tööga, mitte perega seotud otsus – et tahtsin lihtsalt vaheldust saada,» rääkis analüütik. Üks isa aga tunnistas, et kolleegide arvates oli tema kojujäämise põhjuseks mingid rahalised mahhinatsioonid, millega oma sissetulekuid suurendada, kuigi nii see tegelikult ei olnud.

Kõik lapsega kodus olnud isad aga kinnitasid, et see oli väga väärtuslik kogemus ja kinnitasid, et jääksid taas lapsega koju.

Marre Karu kaitses tänavu 31. augustil doktoritöö teemal «Lapsehoolduspuhkusel isad Eestis: esimesed sammud kahe leivateenija/kahe hoolitseja peremudeli suunas».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles