K, 14.04.2021
Viking

Hispaania köök läbi eestlase ja hispaanlase pilgu

Eestis Hispaania toidukultuuri tutvustamisega tegelev kokk ning ettevõtja, ettevõtte Hispatime OÜ juhatuse esimees Sergio Gomez Oliveros Hispaanias tuntud riisi-mereanni-liharooga paellot valmistamas.

FOTO: Sergio Oliverovic

Ehkki Eesti ja Hispaania asuvad üksteisest diagonaalis üle Euroopa, on hülgehalli ja türkiissinise mere köökidel omajagu ühist. 

On üllatav, et piirkondi, kus talvel valitseb meie mõistes hirmus rõske ja külm novembriilm, on Hispaanias omajagu, eriti põhjas ja mägipiirkondades. See on üks ja suur ühiosa Eesti ja Hispaania vahel. 

Teine põhjus, nii üllatav, kui see ka poleks, on kliima: nimelt ollakse Hispaaniast tavaliselt harjunud mõtlema Andaluusia või Kataloonia võtmes, aga maa on suur ja lai.

Hispaania vinnutatud liha lomon.

FOTO: Sergio Gomez Oliveros

«Sarnasusi on veelgi - ka hispaanlased söövad verivorsti ehk morcilla’t, ka nemad armastavad kartulit, mille impordi eest Euroopasse neid tänada võib ning ka neile meeldivad erinevad köögivilja-lihahautised,» tõi välja Hispaania köögi austaja Mari Roonemaa.

Ehkki mandri-Hispaania köök jaguneb kuueks suuremaks piirkondlikuks köögiks, võib Ibeeria poolsaare gastronoomia laias laastus jaotada mereliseks ning mägede köögiks.

Esimest neist iseloomustavad kala ja mereannid, teist liharoad. «Armastatakse väga lambaliha, kartulile ja köögiviljadele pakuvad tihedat konkurentsi läätsed, oad ja kikerherned,» ütles Roonemaa.

Suur erinevus Eestist on tema sõnul aga mõistagi see, et Hispaania köögis leidub palju mauride kaasa toodud mõjutusi.

«Süüakse palju erinevaid riisiroogi ja maitseainetest kasutatakse ohtralt safranit, kaneeli, vürtsköömneid,» märkis Mari Roonemaa.

Üle terve maa on väikeste variatsioonidega kõige enam levinud järgmised toidud: kartuliomlett ehk tortilla española või tortilla de patatas; läätsede või ubadega hautise ja supi vahepealne roog ehk cocido; tomatine külm köögiviljasupp ehk gazpacho ja selle tummisem versioon salmorejo; riis mereandide ja lihaga ehk paella; Galiitsia stiilis kaheksajalg ehk kartulite ja suitsupaprikaga maitsestatud pulpo a la gallega.

Galiitsia stiilis kaheksajalg ehk kartulite ja suitsupaprikaga maitsestatud pulpo a la gallega.

FOTO: Sergio Gomez Oliveros

Kuumal päeval on Roonemaa ütlust mööda asendamatu vitamiini- ja veevarusid taastav värsketest tomatitest valmistatud külmsupp gazpacho, kuhu saab oma äranägemise järgi lisada nii küüslauku, oliivõli, pisut veiniäädikat, soola ja musta pipart, aga ka kurki ja/või paprikat ning sellerit.

«Kes soovib veidi mahedamat ja paksema konsistentsiga varianti, võib sinna sisse lisada ka saia; sel juhul nimetatakse seda salmorejo’ks,» täpsustas Roonemaa.

Hispaania sink ehk jamon.

FOTO: Sergio Gomez Oliveros

Hispaania köögis leidub Roonemaa sõnutsi toite või õigem oleks öelda - produkte -, mis on üksinda nii head, et hispaanlased naudivadki neid ainult koos klaasikese veiniga. Au ja uhkus on kindlasti nende sink ehk jamón.

«Igapäevasemalt süüakse rohkem kodusea lihast valmistatud serrano't, pidulikematel puhkudel Ibeeria seatõugu ibérico’t,» lisas Roonemaa.

Kehtib seaduspära, et mida parem, seda kallim, alati saab Roonemaa sõnul usaldada Joselito ja Cinco Jotas kaubamärgiga sinke.

«Juustudest on hispaanlastel naabritele prantslastele vastu panna Don Quijote kodukohast La Manchast pärit ja lambapiimast valmistatud Manchego juust.

Ka sealihast valmistatud paprikavorst chorizo sobib suurepäraselt mõnele suurele mekkimistaldrikule välja panna,» lisas omalt poolt Eestis Hispaania roogade tutvustamise, valmistamise ja catering-iga tegelev hispaanlane, OÜ Hispatime juhatuse liige Sergio Gomez Oliveros, kelle sõnul tasuvad lisaks chorizo-le kindlasti proovimist veel salchichón and lomo, mis moodustavad osa «entremeses ibericos» nimelisest valikust, mis sisaldab kõiki eelmainitud roogi. 

Roonemaa lisab, et iga roa maitse toob esile õige soolasus, kuid Vahemeremaades on obligatoorne siia juurde lisada veel üks kohustuslik komponent - hea ja kvaliteetne, esimese külmpressi oliivõli.

Septembrikuu on käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal rahvuskultuuride kuu ning hea võimalus Eestis elavate erinevate rahvuste toitude valmistamiseks ja nautimiseks.