Politsei andmetel pole sel aastal tuvastatud ühtegi korgijoogiga uimastamise juhtumit (1)

Sel aastal on jõudnud avalikkuse ette mitu lugu, kus noored neiud on langenud GHB ehk rahvakeeli korgijoogiga uimastamise küüsi. Kas GHB on muutunud kurjategijate jaoks kättesaadavamaks või jõuab lihtsalt rohkem lugusid juhtumitest avalikkuseni?

«Meie andmetel ei ole GHB levik suurenenud,» kommenteerib Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupi juht Reimo Raivet, «sel aastal ei ole olnud juhtumeid, kus oleks tuvastatud GHBga uimastamist.» Ka justiitsministeeriumi pressiesindaja Leanyka Libeon kinnitab, et neile teadaolevalt ei ole sel aastal olnud ühtegi juhtumit, kus oleks GHBga uimastamine kinnitust saanud.

Vaatamata üha süvenevale probleemile on ka konfiskeeritud uimastikogused aasta-aastalt vähenenud. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) andmetel konfiskeeriti GHBd ehk «korgijooki» 2015. aastal ligi 26 kilogrammi, 2016. aastal ligi 14 kilogrammi ning möödunud aastal kõigest 7 kilogrammi. «Kahjuks ei anna need andmed infot GHB üldise leviku kohta, sest vahel võib olla tegu mõne ühekordse suure koguse leidmisega,» selgitab Libeon, et see info kajastab juhtumeid, kus inimesed on tahtnud ainet müüa.

Sel aastal on tulnud enamik teateid võimalikest uimastamistest Tallinnast.

Kurjategijate tabamine pole aga kergete killast, kuna GHB väljub organismist kiiresti ning uimastatud ohvrid jõuavad politseisse või arstile liiga hilja. Raivet rõhutab, et kui kellelgi on kahtlus, et teda on uimastatud, tuleks kindlasti esimese asjana helistada hädaabinumbril 112 ja käituda vastavalt saadud juhistele. «Selliste juhtumite puhul on kriitiline faktor aeg, kuna teatavasti väljub GHB inimese organimist tundidega. Politsei jaoks on oluline koguda võimalikult kiiresti juhtunu kohta tõendeid,» kommenteerib politsei esindaja.

Kus on toimunud kõige rohkem uimastamise juhtumeid? «Saame kommenteerida eelkõige neid juhtumeid, mis on jõudnud meieni,» räägib Raivet, «sel aastal on tulnud enamik teateid võimalikest uimastamistest Tallinnast.»

Kuidas ennetada «korgijoogi» ohvriks langemist?

Reimo Raivet: «Väljas olles peaksid kõik seltskonnas viibivad inimesed jälgima nende ümber toimuvat, aga ka baarmenid ja turvamehed võiksid jälgida üldpilti. Kui keegi märkab kedagi, kes sokutab midagi kellegi joogi sisse, siis tuleks sekkuda ja kutsuda politsei. Välja minnes soovitame hoida kokku oma seltskonnaga ning üheskoos ka lahkuda. Samuti ei tasu peokeerises jätta  jooke järelevalveta ning võtta vastu võõrastelt inimestelt pakutavaid jooke.»