Hobikokk Katrin Koppel: mõtet oma kohviku avamisest pole ma tänaseni maha matnud!

Võrumaal elav Katrin Koppel rääkis, et kokkamine pakkus talle huvi juba ajast, mil oli  teismeline. «Keetsin oma esimese kisselli kümneaastaselt. Teadsin, et tuleb tärklist lisada, aga keegi ei öelnud, et pean selle ka veega ära segama,» meenutab naine oma esimesi algelisi samme köögimaailmas.

Nii pani ta tärklise rahulikult otse potti, välja tuli sellest kõigest aga hoopis klimbisupp.

Tänaseks on Katrin toiduvalmistamise ja küpsetamisega tegelenud ühtekokku kolm aastakümmet. 

Süüa teeb naine oma perele igapäevaselt, nädalavahetustel küpsetab aga kõikvõimalikke kooke, keeksi, leiba, küpsiseid ja kringleid. «Igapäevaselt kulub mul köögielule tund kuni poolteist, aga nädalavahetustel ikka kolm-neli tundi,» rääkis Katrin.

Suurem osa vabast ajast kuulub köögile

Köök ongi koht, kus kulub lõviosa Katrini vabast ajast. «Kui olen internetis näinud midagi huvitavat, soovin kohe seda ise järgi katsetada, aga alati ma täiendan seda kõike veel ise. Kui teen kapiukse lahti näen seal mingit toorainet,  tuleb mulle automaatselt ja kohe mingi idee, mida sellest teha saaksin,» ütles ta. 

Nii on Katrin loonud ise hulganisti erinevaid retspete.

Inspiratsiooni saab Katrin ka oma lastelt. «Kui nad avastavad midagi head ja soovivad seda, siis võtan ikka enamasti väljakutse vastu ning täidan nende soovi,» lausus ta naeratades. 

Üks kindel artikkel on Katrini puhul leib. «Leivategu sai meie majas alguse päevast, mil üks minu sugulane mulle nüüdseks juba üheksa aastat tagasi omatehtud leiva tõi,» meenutas ta. Toodu avaldas talle sedavõrd suurt muljet, et soovis ka ise seda salapärast maailma avastada.

Plaanis kunagi tütrega kahasse kohviku avamist

Mõned aastad tagasi oli Katrin kindel, et avab koos tütrega ühel päeval kohviku. «Ka tänaseks pole see idee maha laidetud ning kunagi ehk saab ka mu suur unistus teoks. Süüa meeldib mulle teha väga, aga mitte masstoodangut. Soovin, et minu iga küpsetis ja roog oleks eriline ning südamega tehtud.»

Katrini pere armastatuim kodune roog on kanapasta. «Teen seda tihti ja ega naljalt kunagi midagi järele jäeta,» naeris ta. 

Kui päev kisub kiireks, teeb naine õhtuks omletti juurviljade ja singiga ning eriti maitsev olevat see tema sõnul oma kodukana munadega.

Pere igapühapäevane traditsioon on juba aastaid pannkoogid moosiga. «Magustoitudest teen ma veel tarretist, populaarne «artikkel» on meie peres ka vahukoor kisselliga, kaneelirullid, rullbiskviit ja saiavorm," loetles Katrin. 

Nii suvel kui sügisel võib teda sageli leida metsast. «Suvel korjan erinevaid marju, teen moosi ja mahla. Sügisel käin aga kindlasti seenel, teen isegi seene-seljankat ja marineerin seeni. Veel korjan punet ja piparmünti,» lisas ta.

Piparmündiga teeb Katrin talvel perele teed, punet kasutab aga lihamaitseainena.  

Igal aastal kasvatab Katrin tomatit, kurki, paprikat ja maitserohelist. «Aias on mul veel vaarikad, maasikad, erinevad sõstrad, õunad ja ploomid. «Kuna kasvatan ise kanu, on ka munad omast käest võtta. Suure küpsetajana kuluvad munad ikka väga ära, ka saavad küpsetised oma kodukana munadega kollased ja kõige paremad,» lausus ta. 

Oma tehtud leib peab naisel enda sõnul alati laual olema ja ilma selleta ei lähe ma ise enam külla ka. «Tordid, koogid, küpsised on ka kõik enda tehtud, mitte ühtegi maiustust ma poest ei osta!» kinnitas Katrin, kes lisaks kõigele sellele leiab aega tegeleda veel käsitööga. 

Maitsemeelel ei jää muud üle kui tõdeda, et «kes teeb, see jõuab!»