Peenjoogivabrik Nudist: alustasime joogitootmist puhtast isekusest (1)

Kairi Oja
, Toiduportaali Maitsemeel toimetaja, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peenjoogivabrik Nudist

Tänaseks juba kolm aastat tegutsenud kodumaine Peenjoogivabrik  Nudist sündis selle loojate sõnul puhtast isekusest ning soovist juua midagi head. «Soovisime luua maitseid, mida kusagilt mujalt leida polnud õnnestunud,» sõnas ettevõtte tegevjuht Matthias Vutt.

Maitsemeel küsis, Peenjoogivabrik Nudist tegevjuhi Matthias Vutt vastas.

Kirjeldage paari lausega oma ettevõtte sündi, n-ö teie lugu?

Nudisti lugu algas umbes kolm aastat tagasi, kui panime püsti oma Nõmme vabriku, et luua maitseid, mida mujalt ei leidnud. Olime tüdinud suhkrut ja kemikaale täis jookidest, mida siiani kaubanduses kõik letid täis on.

Olukorra muutmiseks käisime Inglismaal vanades siidrivabrikutes õpipoisteks, kus mõistsime, et tegelikult saab pea igast värskest toorainest (ka neist, mis meil tagaaias kasvavad), midagi huvitavat luua.

Hakkasime oma garaaž-vabrikus siidrit ja toonikut tootma. Katsetused eri toorainetega viisid tee rabarberi ja tikrini, millest meisterdasime valmis oma esimesed vahuveinid. Ülejäänu on ajalugu nagu öeldakse.

Kas Rabarbra oli Teil taktikaliselt läbimõeldud ja n-ö planeeritud «hitt» või algaja õnn?

Nii üht kui ka teist. Kuna katsetame pidevalt eri toorainetega, siis päris huupi Rabarbrat valmis ei teinud. Teadsime, et rabarberis on midagi erilist.

Maja sees ja tutvusringkondades tehtud maitsetestid näitasid, et potentsiaali antud joogil on. Tegime valmis esimese proovipartii, mille müüsime läbi mõne päevaga ja see andis meile selge signaali, et sellise kodumaise, huvitavast toorainest ja värske joogi järele on nõudlus suur.

Samas, õnne peab ka alati olema.

Milline on teie tooteportfell, teie tootmismahud?

Sel aastal oleme aina enam keskendunud vahuveinide tootmisele. Juba varem mainitud Rabarbrale lisaks on meie valikus tikrivahukas Princessa, mis on hetkel läbi müüdud, kuid mida tuleb juurde novembri lõpus.

Ning lisaks ka eelmisel nädalal lansseeritud vaarikavahukas Diana, mida leiab valitud kauplusest ning meie veebist nudistdrink.com. Jõuluajaks tõime välja uuendatud retseptiga siidri baasil valmistatud glögi – Mõttetu Glögi – mis sobib ideaalselt ka firmakinkideks.

Lisaks sellele on meil endiselt portfellis ka kolm siidrit ning kaks toonikut.

Kuhu ja kellele oma kauba peamiselt müüte – koduturg vs eksport? Kui eksport, siis kuhu?

Suurem osa kaubast läheb täna loosi ikkagi Eesti turul. Ning kasvuruumi siin veel on. Kuid aktiivne kontaktide loomine eksportturgudel on samuti käimas. Loodame juba lähiajal esimesed suuremad tellimused Eestist väljapoole toimetada.

Kust on pärit Rabarbra tooraine?

Üritame niipalju kui võimalik kasutada ikkagi kohalikku toorainet. Kuid paratamatult seab väike turg omad piirangud. Rabarberi sort, mida Rabarbra valmistamiseks kasutame, on võrdlemisi eriline ning raskesti kättesaadav.

Kuna ka tootmismahud on viimase aastaga teinud läbi meeletu kasvu, siis oleme sunnitud aina enam toorainet võtma sisse ka teistest Euroopa riikidest. Eestis lihtsalt pole sellises mahus meile sobivat toorainet saada.

Katsetused erinevate toorainetega viisid tootjad rabarberi ja tikri vahuveinideni.
Katsetused erinevate toorainetega viisid tootjad rabarberi ja tikri vahuveinideni. Foto: Sofi Viik

Kas olete kasutanud mingit liiki ettevõtlustoetust?

Kui ühisrahastust ettevõtlustoetuseks saab nimetada siis jah. 2017. aastal tegime rekordkiire ühisrahastuse, kus paari päevaga kogusime ligi 110 000 eurot investorite raha.

Kas peab paika, et lõpetate toonikutootmise? Kui jah, siis miks?

Huvitav, kus sellist juttu räägitakse? Enda teada me sellist otsust teinud pole. Praegu oleme oma fookuse lihtsalt rohkem suunanud vahutavate veinide valmistamisele.

See aga ei välista, et me lähitulevikus uuesti tooniku ja siidritootmisele värske pilguga ei võiks peale vaadata.

Kuidas iseloomustate joogitööstuses toimunut aastal 2017 ning milliseid trende täheldate tänavu, aastal 2018? Sama küsimus väike-/mikrotootjate tasandilt?

Eeldan, et mõtlete küsimuse all aktsiisi tõstmise küsimust ja ehk natuke ka alkoholireklaamiseaduse küsimust? Nendel teemadel tuleb kaasa rääkida, uue olukorraga harjuda ja lõppkokkuvõttes jõuda punkti, kus kõik osalised on enam-vähem rahul. Tänasel päeval ollakse kaugel sellest.

Uus reklaamiseadus on segane, jätab liiga palju osalistele võimalust asju erinevalt tõlgendada. Meeletu aktsiisitõus paneb meid naabritega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

Nagu näha ja kuulda on, siis raha kaotavad kõik, nii tootjad kui ka riik. Pole näinud ka uuringut, mis ütleks, et rahvatervis on nüüd meeletult paranenud tänu sellele. Pigem on Läti riigi rahakott paksemaks läinud.

Kui rääkida oma või siis väiketootjate mätta otsast, siis ma ütleks, et ajad on väga huvitavad. Erinevad kitsendused ja uus turuolukord on loonud pinnase, kus leidlikumad brändid jäävad ellu ning kasvavad suuremaks ja tuntumaks.

Loovus n-ö ruulib. Vana mentaliteediga tootjad tõenäoliselt kaotavad nii turuosas kui ka brändituntuses. Näeme seda ka selgelt poelettidel.

Kodumaine Peenjoogivabrik Nudist on osanud ära tabada oma niši. Osatakse olla julge, seda nii tootenimetustes kui ka «dialoogis» klientidega.
Kodumaine Peenjoogivabrik Nudist on osanud ära tabada oma niši. Osatakse olla julge, seda nii tootenimetustes kui ka «dialoogis» klientidega. Foto: Eliise Tikka

Meenutage kasvõi mõne aasta tagust olukorda. Suurtes poodides polnud võimalik päriselt valida väiketootjate toodangu vahel. Saadaval oli ainult massibrändide kaup ning heal juhul neli-viis üksikut väiketootjate maitset.

Täna on seis võrdsustunud. Väiketootjate valik on sisuliselt igas poes võrdväärne suurte brändide toodanguga.

Kuhu olete teel?

Oleme teel saamaks Eesti üheks esimeseks rahvusvaheliselt tuntud joogibrändiks.

Kus toodate, kui suur on teie tiim?

Toodame peamiselt Nõmmel asuvas vabrikus ning tiimi suuruseks koos abilistega (kes töötavad osalise koormusega) on ca 10 inimest.

Kui suur on tootearendustiim ja millal võiks oodata uut «Rabarbrat»?

Tootearendustiimi kuuluvad kõik Nudistis töötavad inimesed, eraldi osakonda või inimest meil selleks pole. Usaldame oma maitseid ning vajadusel kaasame sõpru/tuttavaid/joogieksperte väljastpoolt ettevõtet.

Me ise usume, et meie kaks teist vahutavat veini Princessa (tikri) ja Diana (vaarika) ongi tegelikult uued «Rabarbrad». Princessa müüs esimese proovipartii läbi sama tempoga nagu Rabarbra ning tundub, et ka Diana esimene laar saab sama kiirelt otsa. Huvi mõlema joogi osas on meeletu.

Eks aeg annab arutust, mis saama hakkab, kui mõlema joogi täispartiid turule paiskame.

Kas mikrotootja algus on raske või üliraske? Või ei kumbagi? 

Esiteks ma arvan, et Nudistist kui mikrotootjast rääkida ei saa. Meie tänased tootmis- ja müügimahud on Eesti mõistes pigem suured kui väikesed.

Aga vastus raskuse kohta – ei kumbagi. Pigem põnev, väljakutseterohke ning hariv. Eks raskusi tuleb ka ette... kus ei tuleks?

Kas Rabarbra edu uhkeks ei ole muutnud teid? 

Me oleme kindlasti uhked oma brändi, tiimi, jookide ja selle üle, et rahvale meie toimetused korda lähevad. Tahaks loota, et upsakat või nipsakat muljet me reeglina inimestele ei jäta.

Pigem püüame olla vahetud, visata siin-seal paar vimkat ning teha asju natuke teistmoodi.

On ehk midagi sellist, mida sooviksite ise jagada / kommunikeerida?

Viskaks õhku üleskutse potentsiaalsetele investoritele.

Nudist on eelmise aasta ühisrahastuse käigus välja hõigatud plaanidest kasvanud kaks korda kiiremini. Neil päevil loome aktiivselt kontakte erinevatel potentsiaalsetel eksportturgudel ning mõlgutame mõtteid uue investeerimisvooru läbiviimiseks 2019. aasta esimeses kvartalis.

Kui tunned huvi Nudisti investeerimise vastu, siis pane ennast kirja http://www.nudistdrink.com/investorile.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles