Mida vanasti mardipäevaks söödi?
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
7. november 2018, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/07/11554909t1hc12f.jpg)
Viimasel ajal tundub, et meie kohalikud traditsioonid on jäänud läänepäraste pühade varju. Toiduklubi «Toiduga sõbraks» tuletab meelde, miks on mardipäev meile oluline ning milliseid roogi võiks sel päeval perele pakkuda.
Novembris on meie kandis (Eestis) juba päris jahe. Mardipäevaga lõppesid vanade kommete järgi välitööd põllul ja aias ning alustati tubaste toimetustega.
Tähtpäeva algne mõte oli hingestatud looduse päike (taevaisand), maa (maaemand) ja haldjate (mardused) tänamine. Mardisandid olidki nagu kehastunud loodusjõud ja haldjad, kes mardilaupäeval käisid talust talusse, õnnistasid kogu talu ja selle asukaid, et uuel põllumajandusaastal, mis algas kevadel, kõik hästi läheks. Samuti kogusid nad kokku ohvriannid ja toimetasid need siis suuremasse talusse või kõrtsi, kuhu kogunesid ka kõik annetajad. Seal siis peeti mitu päeva mardipidu.
Mardisandid moodustasid tihti mardipere isa, ema ja lastega. Kanti ka loomakostüüme – mardikaru, -hobune, -sokk jt. Mardisandid liikusid mardilaupäeva õhtul salgakaupa perest peresse, soovisid vilja- ja karjaõnne ning said vastu kingitusi. Mardipäev oli rohkem põlluviljakusele pühendatud meestepüha, sellele vastav karjaõnne ja naiste püha oli kadripäev.
Traditsiooniliste marditoitude hulka kuuluvad mardihani (kana, kukk), karask ning keedetud oad. Meie soovitame juurde pakkuda erinevaid köögivilju ja muidugi traditsiooniliselt ka oma maitse järgi valmistatud kapsaid.
Toome oma kodused traditsioonid tagasi ausse ja tähistame 10. novembril kõik koduselt mardipäeva!
Mõned retseptid: