Kuidas lastega leinast rääkida?

Ole aus

Kliiniline psühholoog John Mayer soovitab rääkida lapsele fakte surma kohta. «Ära ilusta seda lapsejutuga,» soovitab ta, «ära räägi, et lähedane «magab»». Mayer soovitab kasutada võimalust, et seletada lapsele elu osa nii nagu see on. Spetsialistide sõnul võid last «säästes» hoopis rohkem segadust ja kahju külvata.

Küsi ja vasta küsimustele

Kui laps on kaotanud mõne lähedase inimese, on noorel inimesel segadust rohkem kui küsimusi. Sellegi poolest ole valmis küsimustele vastama ning vajadusel temalt küsimusi küsima. Spetsialistide sõnul pole vaja pakkuda lapsele iga detaili toimunud surma kohta, kuid vastavalt lapse vanusele peaks selgitama, miks nii juhtus ja mis juhtunud on. Vahel näevad lapsed pealt hetki, mida nad ei mõista. Olgu selleks lähedaste emotsioonid või surm. Räägi sellest lapsega.Püüa mõista, kuidas juhtunu last on mõjutanud ning kuidas ta toimuvat mõistab.

Aktsepteeri tema emotsioonide keerukust

Isegi täiskasvanutel on raske taolistes olukordades enda emotsioonidega toime tulla. Lein on keeruline protsess. Lapsevanem võib eeldada lapse käitumisest midagi (näiteks kurbust, viha), kuid laps võib olukorrale reageerida hoopis muudmoodi. Lein võib väljenduda emotsioonide asemel hoopis une- või söömisprobleemidena. Lapsevanem võib olla segaduses, miks laps pole nii kurb ja õnnetu kui vanem eeldas Laps võib olla kurb ning siis minna hoopis mõnd mängu mängima. Kui täiskasvanud muutuvad leina korral endasse sulgunuks ja kurvaks, võivad lapsed seda välja elada hoopis ringi joostes. Ära lase end sellest heidutada. Laste emotsioonid muutuvad kiiremini ning see ei tähenda, et ta olukorda ei mõistaks.

Allikas: Huffington Post