Buddha-dieet : kas võid ikka kõike süüa, mida tahad?
26. november 2018, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/26/11604784t1h47a3.jpg)
Vaimsed eesmärgid võivad teinekord kättesaamatus kauguses paista – kuidas olla oma kehaga harmoonias ja laiendada horisonti? Lisaks hõlmavad vaimsed praktikad ka meditatsiooni, mis on omaette ettevõtmine, ja kõik näib tüütu hookus-pookusena. Kahtlejatele tuleb aga rõõmusõnum – ka vaimu abil saab alla võtta! Eriti kui meetodiks on Buddha-dieet.
Tavaliselt kujutatakse Buddhat väikse pontsaka mehena, tekitamata otseühendust sihvaka osjakesega, kuid Tara Cottrelli raamatus Buddha’s Diet: The Ancient Art of Losing Weight Without Losing Your Mind selgitatakse, et see dieet põhineb budismi kontseptsioonil ja lisaks vanadele tavadele arvestatakse ka uuemate tarkustega teadusmaailmast
Kuidas asi ikkagi toimib? Kõik keerleb tasakaalu ümber. Äärmustesse kaldumise asemel tuleb leida kuldne kesktee ning dogmade ja range kainuse asemel kuulata oma keha. Buddha-dieeti võib seejuures nimetada omamoodi katkestatud paastumiseks. Nimelt on eesmärk vähendada seda ajavahemikku, mille jooksul süüakse. Sellest hoolimata võib silma järgi süüa kõike, mida keha parasjagu vajab. See peaks soodustama tervet ja tasakaalukat suhet söömisse ilma sunnita.
Kuidas võtta tegelikult alla, kui võib kõike süüa, mida tahad? Eks ikka rutiini abil. Söögiajad on kindlatel kellaaegadel. Niinimetatud söögiaken peaks olema üheksale tunnile kahandatud – kõige parem vahemikus kella üheksast hommikul kuni kuueni õhtul. Samas ei pea see ka radikaalselt toimuma – kõigepealt võib isikliku rütmiga kohandumiseks 11 või 12 tunni peale kahandada. Miks see meetod aitab alla võtta? Kui veel õhtul hilja näksid, viid oma sisemise kella ja ühtlasi ka seedimise rütmi segadusse. Kui sa aga oskad söögiaegu tähele panna, siis pöörad tähelepanu ka tasakaalustatud toitumisele. Näiteks kas teadsid, et õhtuti oled sa šokolaadile ja kartulikrõpsudele vastuvõtlikum? Põhjus on selles, et siis on energiatase kõige madalam. Kes aga pärast 18 enam nagunii ei söö – vähemalt teoorias – sellel pole ka enam teistel kellaaegadel juhtumisi krõpsuisu. Kui otsustad, et sa end pärastlõuna madalseisust enam näksimisega välja ei tiri, leiad nii mõnegi alternatiivi – kas jood palju või lähed jalutama – mõlemad aitavad sul veel ekstra alla võtta.
Ainus juhtnöör kogu asja juures on see, et äärmused on tabu! Range loobumisega ei muutu sa mitte ainult reeglite murdmisele vastuvõtlikumaks, vaid sa muutud tasahilju ka õnnetumaks ja sellega näljasööstudele vastuvõtlikumaks. Tähtsaim on terve ja positiivne suhtumine söömisesse. Samuti pole vaja pitsas loobuda ja ka tasub endale lubada midagi head, kirjutab ajakiri Elle Deutschland.