Sinu kõige atraktiivsem omadus ei olegi füüsiline

Uuringud toetavad seda, mida me instinktiivselt juba nagunii teame: me kõik vajame teatud häid emotsioone ja me soovime rohkem olla koos inimestega, kes neid meis esile kutsuvad. Me tahame tunda end tähtsana, väärtuslikuna, erilisena.

Dr Wendy L. Patrick selgitab ajakirjas Psychology Today, et selleks on üks väga lihtne moodus, kuidas teistes neid häid emotsioone esile kutsuda - neid mäletades.

Ma mäletan sind!

Kujuta ette, et satud poes kokku oma endise klassikaaslasega, kes teatab elevil ilmel, kui hästi ta sind mäletab ning kirjeldab sinu erilisi omadusi, mille tõttu sa teiste seast silma paistsid. Rääkigu ta su headest hinnetest, sportlikest võimetest või populaarsusest, selline kiitus tõstab kindlasti su tuju. See võib avaldada positiivset mõju nii su enesehinnangule kui ka sinu arvamusele klassikaaslasest.

Kes meist ei tahaks olla unustamatu? See on väga meelitav ja mõjutab meie enesekindlust. Head poliitikud panevad teisi väga teadlikult just nii tundma. Head sõbrad ja lähedased teevad seda teeskluseta ja ilma tagamõteteta. Suhteid luues tasub igal juhul arvestada, et kui sa oled kellestki siiralt huvitatud, siis tõstab see ka tema huvi sinu vastu. Sama tõde kehtib vastupidises olukorras, sest kui keegi sind ei mäleta, siis valmistab see sulle suure pettumuse.

Kõige hullem solvang: olla unustatav

Tänapäeva kiires maailma on kõigil iseenda ja oma vajadustega nii palju tegemist, et vahel unustatakse lähedased ära sõna otsese mõttes, näiteks last autoss jättes. Inimesed ei kasva aga kunagi välja vajadusest meelde jääda. Mõned peavad unustamist isegi kõige suuremaks solvanguks, mis neile olulise inimese poolt osaks võib saada.

Kas sa oled kunagi osalenud mingil üritusel ja näinud, et sinu nime ei ole lisatud külaliste nimekirja? Või käinud kuskil ja hiljem näinud, et kokkuvõtete tegemisel ei ole sind märgitud? Nagu sa ei oleks üldse kohale ilmunudki. Miks see nii solvavalt mõjub? Ehk seetõttu, et meelde jäämine paneb meid end nii erilisena tundma ja tänapäeval on see väga oluliseks kujunenud. Meie ühiskonnas konkureerivad kõik üksteisega ja suurt rõhku pannakse saavutustele. Igaüks tahab tunda, et hoolimata tema reaalsest panusest ja oskustest on ta siiski väärtuslik. Tunda end erilisena teeb meid õnnelikuks.

Juba väikeseid lapsi tunnustatakse selle eest, kui nad kui nad kuidagi teiste seast silma paistavad. Kui inimene tunneb end ainulaadsena, on ta endaga rohkem rahul, sest see annab talle valikuvabaduse käia oma teed ja mitte sõltuda niivõrd tugevalt teiste arvamusest.

Hea mälu toob palju sõpru

Sotsiaalmeedia on nii füüsiliste kui mittefüüsiliste omaduste standardid võimatult kõrgeks tõstnud. Ihaldatud täisuslikkuse saavutamine on enamikule sisuliselt kättesaamatu, mistõttu on meile veelgi olulisemad need inimesed, kes hindavad meie ainulaadsust, vigu ja ka kehvemaid omadusi.

Osaliselt just tänu sotsiaalmeedia kummalisele rollile meie elus on meil väga lihtne teiste tuju tõsta ja seeläbi ka rohkem häid sõpru leida. Jaga enda häid mälestusi kellestki ja tee tema päev ilusaks. Meenuta, mida positiivset sa temast tead, ütle see välja, ja see mõjub teile mõlemale hästi. Maailmas, kus on nii palju üksteise maha tegemist, konkureerimist ja ebakindlust, on siiras kiitus väga julgustav ja meeliülendav. See teeb veel pikka aega rõõmu.

Ära ole salajane austaja. Ütle midagi oma silmarõõmule midagi head, mida päriselt mõtled, ja lõika selle pealt lõivu.