Pilk peale: kas sovetiaegne lilleline kittel saab olla šikk?
15. märts 2019, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/14/11866017t1h3bc1.jpg)
Mis on postsovetlik šikk? Kas ta üldse on olemas? Uuel näitusel «Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast» Kumu kunstimuuseumis saab teada.
Näitusel tuuakse kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Neid liikumisi ühendab lähtumine kohalikust ajaloost, selle sümboolsest ja materiaalsest pärandist, olgu selleks punane viisnurk, lillelised kitlid või Berliini müür.
2010. aastatel on Ida-Euroopas taas esile tõusnud rida noori moekunstnikke, kes ammutavad inspiratsiooni oma riigi sotsialistlikust minevikust ning kelle laadi tuntakse maailma moelavadel kui postsovetlikku esteetikat. Kiievis töötav Julia Jefimtšuk, Tallinnas elav Marit Ilison, Berliinis tegutsev Sonja Lititševskaja ning Moskvast pärit Nina Neretina ja Donis Pouppis on kõik loonud kollektsioone, milles nende päritolumaa sotsialistlik minevik on pööratud rikkalikuks inspiratsiooniallikaks.
Näitusel on esindatud kunstnikud: Katja Filippova, Marit Ilison, Julia Jefimtšuk, Komar ja Melamid, Leonhard Lapin, Sonja Lititševskaja, Nina Neretina, Gosha Ostretsov, Svetlana Petrova ja Eksperimentaalse Modelleerimise Laboratoorium, Donis Pouppis, Saima Priks, Raul Rajangu ja Andres Tolts
Näitusel eksponeeritud teosed on pärit Moskva, Tallinna, Kiievi ja Berliini erakogudest, Eesti Ajaloomuuseumist, Eesti Kunstimuuseumist, Eesti Kunstnike Liidu kogust, Mart Eriku kogust ja Winterthuri Fotomuuseumist.
Kuraator: Liisa Kaljula
Kujundajad: Raul Kalvo ja Helen Oja
Graafiline disainer: Tuuli Aule
Tunnusvisuaal ja video: Hooligan Hamlet