Mitmikud teevad poeskäigu keeruliseks

Kolme lapse ema Maarja (nimi muudetud, 37) kodupoeks on Selver ning üksi oma 2-aastaste kaksikutega toidupoes käimine on tema jaoks üsna keeruline ettevõtmine. «Selveris on kampaania, et ära pane oma last korvi, aga Selver ei paku kaksikutele ega kahele järjestikku sündinud väikesele lapsele käru, kuhu nad korraga ära mahuks,» rääkis ta.

Naise sõnul on Eestis palju üksikemasid ja paljudel neist on ka kaksikud. «Mina käin kahe käruga toidupoes, ühte lükkan ees ja teist tõmban järgi, sest riiulite vahed on nii kitsad, et kõrvuti lükata ei saa,» kirjeldas ta probleemi.

Maarja sõnul peaks ühiskonnas ringi vaatama rohkem selle pilguga, kuidas saaks lapsevanem üksinda hakkama kahe väikese lapsega korraga. Eelmisel aastal sai ta näiteks poes käimise ajaks lapsehoidja kutsuda, kuid alati sellist võimalust pole. 

Ühest kärust pole naise sõnul kasu, sest sinna, kuhu käivad toiduained, ei tohi ju last panna. Ta kinnitas, et mõistab igati, miks last käru sisse ei tohi panna, aga avaldas arvamust, et pood peaks hoolitsema selle eest, et oleks rohkem kärusid, kus on istekohad korraga kahele lapsele.

«Käest kinni hoidmine ei toimi,» muigas ta, lisades, et probleem on seegi, et osal korvidest ei keerle rattad korralikult.

Maarja tahab ise hakkama saada ega tahagi, et keegi teda poes kärudega aitaks. «Kuigi mõni vaatab, et mis ta punnitab, aga punnitangi,» ütles ta. «Siseruumides saab veel hakkama, aga õues asfaldi peal on raske ja lume sees eriti,» lisas Maarja.

Kaksikutega on füüsiliselt raske

Naine rääkis, et ka paljudes söögikohtades ei arvestata mitme väikese lapsega. Suvel käis ta perega Nõmmel Sõõrikukohvikus sünnipäeval ja palus teisest saalist lisaks üht söögitooli. «Seda ei antud, sest «äkki tuleb klient»,» kurtis Maarja. «Sellele nad aga ei mõelnud, et kaksiku vanemal on palju raskem sööta lapsi nii, et üks on süles ja teine toolis,» ütles ta.

Maarja rääkis ka lõbusa loo sellest, kuidas ta aasta tagasi libedal ajal kaksikutega vanemal lapsel lasteaias järel käis.

«Eelmisel talvel lapsed juba käisid, aga kehvasti veel ja väga libe oli. Siis pidin üht last põlvega auto najal püsti hoidma, et ta kuskile sopa sisse ei vajuks ja et saaks teise välja võtta. Upitasin nad endale korraga sülle, aga ust siis ikkagi lahti teha ei saanud,» naeris ta. «Lapsed kaalusid kokku 18 kilo, ise olen väga lühike naine, pluss turvatoolide kaal ka veel. Ma alati valutasin 3 päeva, kui pidin kuskile minema,» mainis ta.

Lõpuks õppis kaksikute emme kaht last ühe käega kinni hoidma. «Parkimiskohti on alati vähe, aga ma ei jaksanud neid ju pikalt tassida,» jutustas ta. Ükskord parkis ta auto ratastoolikohale lastehaigla ees ja sai selle eest trahvi.

Ta tunnistas, et tegi valesti, kuid just sellistes kohtades peaks tema hinnangul mõtlema väikeste laste vanematele - et neil oleks võimalus lähemale parkida. Hiljem sai naisel harjumuseks vankrit alati autos hoida ning võtta see iga kord välja - isegi kui on vaja ainult 50 meetrit minna.

Kadril (37) on 3-aastased kaksikud ning üksinda polegi ta harjunud lastega poes käima. «Kuna meil ka vanem laps ja mees toimetab vanema lapsega linnas, siis nad käivad õhtuti linnas ise poes ära,» rääkis ta.

Kadrile tuli suurimaks üllatuseks see, et kaksikuid on nii raske lasteaeda viia. «Lasteaiakoht on eelmisest sügisest saadik olemas, aga arvasin, et kaksikuid on lihtsam lasteaeda viia,» rääkis ta.

«On ilmnenud mu oma ebakindlus kaht last korraga lasteaiaga harjutada, kuigi nad kohanevad hästi,» selgitas ta. «Suur probleem on aga viirustega, mida aias palju liigub. Meie kaksikud võtavad kõik viirused väga hästi vastu ja raviperioodid kujunevad väga pikaks. Tavaliselt kuskil 3-4 nädalat,» kurtis Kadri.

Ema arvas, et lasteaiaga harjutamine läheb isegi lihtsamalt kui esimese lapsega, aga tegelikult kujunes olukord palju keerlusemaks. Seetõttu ei olegi naine julgenud veel täiskohaga tööle minna ning tegeleb laste kõrvalt oma firma ja väiksemate asjadega.

«Mitte kunagi ei ole nii, et üks jääb haigeks ja teine ei jää,» naeris ta. «See on nagu aamen kirikus, et jääb teine ka.»

Tuleb meelde jätta, kus on lihtsam käia

Mujal perega käimisest rääkis Kadri, et on pidanud paljust loobuma, et kaksikud oleks turvaliselt hoitud. «Meie oleme korraldunud võimalikult palju oma pere ringi,»selgitas ta. «Kahe lapsega on väljas käimine alati nii palju raskem.»

Kadri elab Pirital ja avastas kord vankriga jalutades, et R-Kioski uksest mahub ta oma vankriga millimeetri täpsusega sisse. «Bussidega peab alati arvestama, et tuleks madala põhjaga buss, sest kaksikute vanker on lai ja ka raske, seda ei jaksa trepist üles tõsta,» selgitas ta. «Piritale käib madala põhjaga buss nii harva, et peab väga täpselt bussiaegu jälgima ja varem ootama minema, et maha ei jääks.»

«Suuremates poodides oleme kenasti hakkama saanud, väravad on olnud ligipääsetavad. Tuleb meelde jätta, kuhu saab minna ja kuhu ei saa,» rääkis Kadri. «Kaksikutega on kaks korda rohkem arvestamist kui ühe lapsega. Kuidas liigelda, olla, majandada... Kõike tuleb arvestada topelt.»

Kadri mainis ka seda, et kui lapsed said natuke suuremaks, hakkasid nad väga palju omavahel mängima ja elu muutus kergemaks. «Nad ei tahagi lasteaeda minna, sest neil on koos väga lõbus, mängivad omavahel. Lasteaias ongi liiga palju lapsi ja kahekesi on neil lõbusam,» tunnistas ta.

Veel oli märgatav see, et võrreldes esimese lapsega oli kaksikutel kõne areng kiirem. «Kiiresti tulid korralikud, pikad laused ja arusaadav jutt,» tõdes ema.

Kadri kiitis teisi kaksikute emasid, kellega ta tuttavaks on saanud, ja rääkis, et kui kohtubki tänaval uue kaksikute emaga, siis hakkab jutt väga kergesti jooksma ja äratundmisrõõm on suur.

«Me, viis kaksikute pere, suhtleme omavahel väga tihedalt, ja käime koos mänguväljakul. Siis teised inimesed ikka imestavad, et oo, mis kogunemine,» naeris ta. Teistelt kaksikute emadelt on Kadri rasketel hetkedel saanud palju tuge ja nõuandeid.  

Kolmikutega naljalt poodi ei mahu

Karini (35) kolmikud on alles aasta ja neljakuused. Ta rääkis, et ei ole nendega veel üksi mitte kuskil käinud, keegi on ikka kaasas olnud. Ta eelistab lastega poes mitte käia, sest esiteks on ta märganud, et teised vaatavad ja see on kurnav, ning teiseks on see ka lastele väsitav.

Esimest korda käis ta lastega Rocca Al Mare keskuses ja kuigi ta alguses oli negatiivselt meelestatud, siis pärast esimest käiku sai aru, et see ei olegi nii hull.

Karin rääkis, et käib igal pool ainult oma kolmikute vankriga. «Rocca keskuses on välisuksed küll laiad, aga praegusel ajal tehakse ainult natuke lahti ja esimesest uksest hästi sisse ei mahu. Kui natuke manööverdada ja uksi natuke lükata, siis saab küljega kuidagi läbi,» rääkis ta oma nippidest.

«Liftiga saab teisele korrusele ja Prismas saab poeväravatest läbi, aga kassast läbi ei mahu,» lisas ta. Karin teadis rääkida, et Prismas on uued autodega kärud ja nüüd ta paneb lapsed nii, et kaks istuvad alla autosse ja üks üles tooli või võtavad kaks autot. Kolmikute käru peavad nad naise sõnul infoletti hoiule jätma, muidu ei saakski poes käia.

«Juku mänguasjapoes käisime, aga riiulite vahel praktiliselt ei saanudki ringi käia. Lapsed nägid vähemasti mänguasjapoe ära,» muigas naine.

Suvel käisid nad perega palju Eestis reisimas ja söögikohtades märkasid, et juba kaks laste söögitooli oli väga hea tulemus. «Seda, et kuskil oleks kolm beebitooli, seda ma ei olegi näinud mitte kunagi,» kostis kolmikute ema.

Karini sõnul on kõige raskem lastega arsti juures käimine. «Kui panna järjest kolm aega, siis peab olema keegi, kes neid kogu aeg jalutab ja kui neid koridori lahti lasta, siis on olukord väga hull,» selgitas ta. «Siis on vaja alati abilist. Praegu käib peale mehe ka hoidja abiks, nii et iga lapse kohta üks täiskasvanu.»