Aleksandr Popov. Vanemate võimu vankumatu vägi ehk kaks räiget «emaarmastuse» näidet Tallinna tänavatelt

Olen tavaliselt suhteliselt ükskõikne avalikus ruumis asetleidvate lapsevanemapoolsete «kasvatusaktide» suhtes. Seda eeskätt seetõttu, et endal mul antud vallas praktilised kogemused puuduvad (kui, siis ehk õhkõrn aimdus, mis tugineb end lapsikuks pidutsenud öölaste ohjeldamisel). Aga ikka ja jälle jääb silm pidama või kõrv kuulatama, kui minu piiratud vaatevinklisse või kõrvakuulderaadiusesse jääb mõni kirkam kriit või säravam pärl, mis annab aimdust ja sisendab usku, et tulevik on küll kindlates, kuid kohandumist nõudvates kätes.