Malta – idülliline kultuurikatel keset Vahemerd

Esimene üllatus saareriiki jõudes tabab vasakpoolse liikluse näol. Väikesed autod ja minibussid kihutavad käänulistel teedel n-ö valel pool. Nimelt oli Malta aastatel 1814–1964 Suurbritannia koloonia ja vasakpoolne liiklus on koloniaalajastu pärand. Samamoodi üllatun, kui märkan linnatänavatel Londonile iseloomulikke punaseid telefoniputkasid ja postkaste, mis on muide enamasti ka täiesti töökorras. Huvitav on fakt, et Malta on väga hinnatud oma inglise keele õpetuse poolest, mis toob saareriiki keelt õppima nii noori kui ka vanu üle kogu maailma. Ühtlasi on inglise keel malta keele kõrval teine ametlik riigikeel.

Maltat mainides on esimene seos tihtipeale see, et tegemist on pisikese saarega. Tõsi on, Malta Vabariik on Euroopa Liidu kõige väiksem riik nii rahvaarvu kui ka pindala poolest. Riigi 316 ruutkilomeetril elab ligikaudu 434 000 inimest, mis asetab Malta rahvastiku tiheduse poolest maailmas kuuendale kohale. Võrdluseks: Malta on kokku kolm korda väiksem kui meie Hiiumaa.

Saare kompaktsusest saab ringi sõites hea aimduse, sest on raske eristada, kus lõppeb üks linn ja algab teine.