Miks me karvased oleme?

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Inimese karvad on evolutsiooni jooksul muutunud hõredaks ning külma vastu neist enam abi pole. Miks me aga endiselt karvased oleme?

Allesjäänud udemetel võib olla tähtis ülesanne. Just karvad võivad anda märku keha pinda ründavatest parasiitidest, näitasid Inglismaa Sheffieldi ülikooli zooloogid, vahendab Novaator.

Michael Siva-Jothy värbas mitukümmend vaprat vabatahtlikku. Kõikidel aeti ühelt käsivarrelt karvad ära. Seejärel pani teadlane katsealuste kätele ronima voodilutikad, kuid vabatahtlikud ise oma käsivarsi ei näinud.

Kui uuritavad tundsid, et keegi mööda nende keha ronib, andsid nad sellest nupule vajutamisega märku. Inimesed, kelle kätel oli ruutsentimeetri kohta rohkem karvanääpse ning kelle karvad olid pikemad, tundsid putukate liikumist mitu sekundit varem kui siledate käte omanikud.

Raseeritud käsivarrel võttis lutikarünnaku tajumine kõigil katsealustel tunduvalt kauem aega.

«Karvajuured on ümbritsetud närvilõpmetest ning karvadega kaetud nahk on tundlikum. Karvade abil tunneme, kui keegi meie nahal liigub. Lisaks takistavad karvad putukate liikumist,» selgitas Siva-Jothy.

Siiski pole ülemäära lopsakas karvkate kasulik – tihedad karvad pakuvad kehal tegutsevatele parasiitidele peidupaika ning pisilasi on sealt raske kätte saada.

Uurija sõnul käib parasiitide ja peremeeste vahel evolutsiooniline võidujooks ning paljud putukad üritavad esmajärjekorras rünnata inimeste karvavabu kehaosi nagu randmeid või kaela.

«Ilmselt on meie keha siiani kaetud hõreda karvkattega, sest see aitab parasiitidele jälile saada,» nentis Siva-Jothy.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles