Tellijale
Aleksandr Popov. Kaotasin roolijoodikule oma vanaonu, joobes peaga juhtimisele pole mingit õigustust!
/nginx/o/2018/09/06/11391935t1h9e0e.jpg)
21. juuni 2019, 15:44
Oma lapsepõlvest meenub mul jaanipäevaga seoses nii mõndagi head ja meeldivat. Aga nii naljakas kui see ka ei tundu, siis kõige eredamalt kerkivad minu ajusoppidest esile mälestused sellest, kuidas õndsas datšade rajoonis Vääna-Jõesuus ei möödunud ühtegi jaanipäeva ilma selleta, et sumedat suveõhtut ei rebestaks mootori üürgamisele järgnev pidurite krigin, mille lõpetas kokkupõrkest õhku kantud paukuv ragin.
Helide kakofoonia järgselt sain ma alati kõrvalt vaadata täiskasvanute sagimist ja häälekat sekeldamist. Tunti muret, kas on kannatanuid ja mis täpselt juhtus. Oma koht oli ka muretsemiseks maise vara terviklikusega seoses. Aga esmajärjekorras osutati ikkagi abi. Kes nõu, kes jõuga.