Ministeeriumi analüüs: lasteaedade kohatasud eri maakondades on pea kahekordsed

Ühelapselised pered tasuvad kohatasu eest keskmiselt 32 eurot kuus. Kui kahe lasteaialapsega pere jaoks on tasu mõlema lapse eest kokku keskmiselt 54 eurot, siis kolme lasteaialapsega peres kõigest 2 eurot kallim ehk 56 eurot. See tähendab, et kohatasu kolmanda lasteaialapsega enamustes omavalitsustes ei tõuse ning paljudes koguni väheneb. Põhjus seisneb pakutavates soodustustes: kui kahe lasteaialapse puhul vähendavad pooled omavalitsused kohatasu, siis kolme lapse puhul ligi kolmveerand.

Kõrge kohatasu poolest paistavad silma tulukad omavalitsused ning seda eelkõige mitmelapseliste perede jaoks. Näiteks kolmelapselise pere puhul leiab 15 kõrgeima kohatasuga omavalitsuse hulgast ainult ühe, mis ei kuulu Harju ega Tartu maakonda – selleks on Kohila vald. Ühe ja kahe lasteaialapsega on neid omavalitsusi neli: Kohila vald, Tori vald, Viljandi linn ja Pärnu linn.

Praeguse kohatasude süsteemi kohta saab öelda järgnevalt:

68 protsendi omavalitsuste (53 omavalitsust) puhul arvestab süsteem perede majanduslikku olukorda. Need omavalitsused on kas madala kohatasuga (võrreldes sarnaste elanike sissetulekutasemega omavalitsustega) tunduvalt vähendanud lasteaiakulusid peredele või on loonud eraldi soodustuse/toetuse vähemkindlustatutele. Madala kohatasu kehtestamine on ka ratsionaalne piirkondades, kus elanike sissetulekud on üldiselt madalad ning ühekaupa soodustuste administreerimine võib osutuda omavalitsuse jaoks kulukamakski. Eraldi soodustus aga suurendab läbipaistvust ning tagab elanike võrdsema kohtlemise.

28 protsendi omavalitsuste (22 omavalitsust) süsteem teatud määral arvestab perede majanduslikku olukorda. Nendes omavalitsustes puudub toetus vähekindlustatutele ning tasu osakaal omavalitsuse elanike sissetulekust on alla Eesti keskmise. Siiski on selline tasumäär pigem rahaliselt koormav meile huvipakkuvale grupile –majanduslikult vähekindlustatud. Nendele soodustuse puudumine ei tähenda ilmtingimata, et seal abivajavad pered abita jäävad, vaid see süsteem ei ole niivõrd läbipaistev ja inimeste jaoks üheselt arusaadav. Samas on nendes omavalitsustes juba alates teisest lasteaialapsest (ehk ka järgnevate laste puhul) soodustus tasu maksmisel, millega vähendatakse nii paljulapseliste kui ka madalama sissetulekuga perede lasteaiakulusid.

4 protsendi omavalitsuste (3 omavalitsust) puhul ei arvesta süsteem perede majandusliku olukorraga. Sellistes omavalitsustes puudub vähekindlustatute soodustus, kohatasu osakaal sissetulekust ületab Eesti keskmist ning teise lasteaialapsega peredele tasu ei vähendata. Kuigi kahes omavalitsuses on kehtestatud soodustus alates kolmandast lasteaialapsest, on sellise soodustuse rakendamise tõenäosus väike.

• Viimasesse kategooriasse paigutunud omavalitsused tõid välja erinevaid põhjuseid, miks nad ei ole pidanud vajalikuks laiendada soodustusi (sh vähendada kohatasu): abivajavatele peredele on toetust makstud üldise sotsiaaltoetuste korra alusel
• kohatasu ei peetud kõrgeks (tasu erines lasteaiati mitmekordselt, analüüsis arvestatud kalleim tasu kehtis ühes lasteaias)
• kahelapseliste perede ja kohatasu soodustuse kehtestamiseks puudub vajadus ning pakutakse juba toiduraha soodustust

Üks omavalitsus leidis, et eraldi soodustus ei annaks taotluse esitamise ja menetlemise protsessis kokkuhoidu, kuna pere peaks nagu ka hetkelgi sotsiaaltoetuste korra alusel kohatasu toetust saades igakuiselt ikkagi tõendama, et ta abivajadus on säilinud. Omavalitsus tõi ka välja, et kuna soodustuste rakendamise aluseks olev info jõuab sotsiaaltöötajani pärast arvete väljastamist, võib kohatasu vähendamise soodustus kaasa tuua juba koostatud arvete ümberarvestamist.