Eesti lühiajaline filmitäht Euroopas

Algas vaheldusrikas filminäitleja elu, mille esimeseks suuremaks elamuseks oli reis Ungarisse, kuhu sõideti nüüd juba ekraanitähte väärivate kohvrite ja pagasiga. Estonias läbielatud viletsused ja Berliini eksikäigud näisid kurja unenäona, kuna nüüd ümbritses kinoseltskonda suurilma luksus ja elegantsus. Orient Ekspress viis esiteks Viini ja sealt edasi Budapesti, kus asuti elama Margarete saarel laiuvasse Grand Hotelli. See kujunes filmiseltskonnale baasiks, kust mägedesse filmima sõideti. Esimese osana tuli Ary Ansol kehastada närudesse riietatud mustlaseplikat, kes ratsutas metsiku hobuse seljas. Iga väljasõidu eel kindlustati elu, mis jättis mulje, nagu valmistutaks lahinguks, millest tagasitulek on küsitav. Eks selles terake tõtt oligi – mägiteede kitsastel radadel varitses tõesti oht kukkuda kuristikku. Siin selgus Ansole, kes seni filmist kui kunstist oli unistanud, et näitlejale on filmimine ainult vabrikutöö, mis kunstiliselt ei paku midagi nimetamisväärset. Filmimised Ungari pustades, kus tuli päevi ja öid sügisese vihma tõttu soiseks muutunud lagendikel töötada, osutusid üsna kurnavateks.

Film sai pealkirjaks „Roheline Manuela“ (saksa keeles "Die grüne Manuela - Ein Film aus dem Süden") ja see pidi olema dramaatiline jutustus salakaubavedajate elust. Ary Anso mängis temperamentset mustlannat Toniat kõrvu tolle aja saksa filmikuulsuste Wilhelm Dieterle, Lucie Labassi ja Josef Winteriga. Lavastajaks oli André Dupont ning see film jooksis suure eduga ka Eestis.