Tellijale
Aleksandr Popov. Tohlakast turvamehel siin päikese all ikka kohta ei tohiks olla!
/nginx/o/2018/09/06/11391935t1h9e0e.jpg)
5. september 2019, 10:02
/nginx/o/2018/09/06/11391935t1h9e0e.jpg)
Mõned nädalad tagasi aset leidnud Andrea Bocelli kontserdi järelkajana jõudis asotsiaalmeediaase mõttelend sellest, kuidas turvatöötaja ratastoolis tüdrukut ja tolle ema ahistanud oli. Postituse autor avaldas nördimust selle üle, et õuel on juba 2109. aasta, aga meie 101aastane riik ei ole ikka veel saamatusest tulenevast «ahistustungist» vabaks saanud, kirjutab kolumnist Aleksandr Popov.
Ja tõsi ta ju on, et lisaks isikutevahelisele suhtlusele ahistame me üksteist ka kategooriate tasandil. Jagame me ju suure hoolega haridusasutusi, avaliku elu tegelasi ja söögikohtasid peensustesse langevatesse edetabelitesse, et saaks võimalikult selge pildi sellest kuhu, kellega ja millisel arengutasemel minna. Aeg on küps hakata pidama ka turvareitinguid.