5 meest jagavad, millised tunded neid abielu lahutades valdasid

«Minu abikaasa lahutas minust, sest mul oli armuafäär teise naisega. Võite vaid ette kujutada, millist süüd ma tundsin, kui see kõik must-valgelt kirja sai. Olukord oli keeruline, kaasatud oli palju emotsioone. Veider on näha, kuidas sinu abielust saab järsku hunnik dokumente, millel pole tunnetega midagi pistmist. Minus oli põletav häbitunne. Ma ei olnud muidugi ainuke, kes vigu tegi, kuid lahutuse ajal ma siiski tundsin, et see nii on.» – Gary, 36

«Ma olin šokeeritud, kui mu eksnaine teatas, et ta soovib lahutust. Ausalt öeldes on mul isegi keeruline tagantjärgi seda protsessi meenutada, sest see uudis tuli nagu välk selgest taevast. Mul ei olnud õrna aimugi, et ta oli nii õnnetu nagu ta tegelikult oli. Mulle tundus, et meil on hea elu, imelised lapsed ja palju muid õnnistusi. Vaip lihtsalt tõmmati minu ja laste jalge alt, kellele tuli see samuti üllatusena. Mul tuli nendega pidada kurb ja ebameeldiv vestlus sellest, miks nende ema tahab lahkuda. Ma mäletan, et olin ise sellises seisus, et mul oli väga raske õigeid sõnu leida (või üldse mingeid sõnu).» – Mike, 40

«Ma pidin guugeldama «kuidas anda lahutus sisse?» Mul ei olnud tõepoolest õrna aimugi. Ma ei teadnud ühtegi advokaati ja mul ei olnud ka ühtegi lähedast, kes oleks lahutatud. Vähemalt see tegi asja veidi kergemaks, et mina ja mu naine olime lahkumineku osas ühel meelel. Me ei soovinud, et lapsed peaksid meie abieluprobleemide tõttu kauem kannatama. Siiski pole ma ennast kunagi rumalamana tundnud, kui tol ajal advokaadile helistades. Koolis ei õpetata, kuidas seda teha. Isegi kui sa oled näinud pealt teiste inimeste lahutust, siis isiklik kogemus on hoopis midagi muud. Emotsioonid löövad üle pea ja tuleb leppida karmi reaalsusega, et me ei suutnud oma abielu päästa.» – Doug, 38

«Minu eksnaine oli see, kes lahutust tahtis. Kui ma lõpuks lahutuspabereid näha sain, siis olin ma kergelt öeldes vapustatud nendest põhjustest, miks ta meie abielu lõpetada soovib. Ta kirjutas, et ma olin olnud hoolimatu, ebamõistlik, haavav ja veel hulga naeruväärseid asju, mis tema advokaat tõenäoliselt kirjutada käskis. Ükski neist ei vastanud tõele. Ma mäletan, kuidas seal istusin ja seda kõike lugesin, samal ajal mõeldes meie lastele, kellele ma vähemalt enda arvates väga hea isa olin olnud. Ma täitusin vihaga. Ma tundsin ennast nagu keskkooli õpilane, kelle kohta kuulujuttu levitatakse. Ma lihtsalt ei suutnud seda kõike uskuda.» – Christopher, 39

«Ma armastasin oma eksnaist väga palju. Tema armastus minu vastu sai kahjuks ühel hetkel lihtsalt otsa. Lahutuspaberite täitmine mõjus mulle alguses laastavalt. See oli julm meenutus sellest, mis oli juhtunud ja mis alles hakkab juhtuma. Ma ei tahtnud lahutusega ühele poole saada. Lükkasin seda pidevalt edasi, tõenäoliselt ei tahtnud ma lootust kaotada. Ma venitasin seda protsessi nii pikaks, kui vähegi võimalik oli. Mitte üldse kiusu pärast, vaid ma siiralt lootsin, et juhtub ime. Lahutus oli minu jaoks äärmiselt traumaatiline sündmus.» – Josh, 35