Nii nägid lapsed meie kaasaega aastal 1984
11. detsember 2019, 12:34
Kas mäletad veel aastat 1984? Või seostub see sulle vaid Orwelli kuulsa romaaniga «1984»? Just tol aastal küsis üks Ameerika ajaleht lastelt, kuidas nad kujutavad ette elu aastal 2020. Mõtted ulatusid tuumasõjast kuni programmeeritava ilmani.
Paljud lapsed kujutasid tulevikuelu ette väga mugavana: kõik tüütud igapäevakohustused võtavad robotid ja teised tehnilised abimehed enda peale. «Robotid teevad meile süüa, teevad voodi üles, kammivad meid, pesevad hambad ja panevad meid riidesse,» kirjutas seitsmenda klassi tüdruk Stacy tookord. See kõlab oluliselt paremini kui Tracy ettekujutus: «Inimestel pole enam mingit kontrolli. Nad teevad, mida neil kästakse teha. Kui nad seda ei tee, siis tapavad robotid nad ära.»
Veel on inimesed teatava sõltumatuse tehisintellekti suhtes säilitanud, kirjutab Stern, kuid stsenaarium, mida Joe ette nägi, on siiski osaliselt tõsi: «Kogu linnas on kaamerad, mida arvutid kontrollivad. Kui arvuti näeb röövleid, lülitab ta nad välja.» Ja 14-aastane Kim ennustas lihtsalt: «Kõik muutuvad paksuks ja laisaks, sest arvutid ja robotid teevad kogu töö ära.»
Ka kooli kohta arvati, et see näeb tulevikus teistsugune välja. Tollal keskkoolis õppiv Mark näiteks arvas, et õpetajaamet muutub selleks ajaks juba ülearuseks: «Igal laual on arvuti. Arvutid hindavad meie koduseid ülesandeid ja koolitöid.»
Inimesed elavad kuni 150 aastat
1984 unistasid lapsed meditsiinilistest läbimurretest, mis teeb inimeste elu lihtsamaks, ilusamaks ja eelkõige pikemaks. Allyson unistas ravimitest, mis aitavad külmetuste, vähi ja juuste väljalangemise vastu. Tuleb tunnistada, et meditsiin on vahepealse aja jooksul võimsaid edasiminekuid teinud küll, aga selleks, et Judithi ennustus täide läheks, kes uskus, et 2020 elab igaüks 150-aastaseks, tuleb veel tööd teha.
Hirm ähvardava tuumasõja ees
Poliitiline tulevik tundus lastele pigem tume. Kaheksandas klassis õppiv Kevin rääkis «metsikust ja hullust vanamehest», kes valitseb maad koos robotiga, aidates tal seadusi läbi suruda ja rahvast kontrolli all hoida. Suzanne kirjutas: «Loodus on peaaegu täielikult hävitatud, välja arvatud ilm. Seda toodetakse iga päev sellisena, nagu inimesed soovivad.»
Aaroni tulevikuversioonis peegeldub hirm, mis sai toitu pidevalt puhkeda ähvardavast tuumasõjast, ja on omane kogu külma sõja perioodil üleskasvanud põlvkonnale (sama ka meil endises NSVL-is ): «Pilvelõhkujad on laiali pillutatud väiksematele hoonetele. Elusolendeid enam pole. Igal pool lebavad söestunud inimeste, koerte, kasside ja lindude laibad, tänavad on üle külvatud müntidega kasiinost.»
Nii kaugele pole veel asi jõudnud, ent praegu, mil kurikuulus aasta on käeulatuses, on 1984. aastaga võrreldes üht-teist muutunud küll. Mõned asjad liiguvad ka ses suunas, mida Ameerika lapsed 35 aasta eest ennustasid, teised on läinud siiski teistpidi — õnneks.