T, 1.12.2020

Jõuludepressioon: mida teha, kui jõulud ajavad masendusse

FOTO: Engin Akyurt / Pexels

Jõulud on pidu lähedaste ja kallitega. Sellele vaatamata on just jõulude ajal üha rohkem inimesi, kes on stressis, kurnatud ning lausa depressioonis. Üht-teist saab siiski ka selle vastu ette võtta.

Filmis, reklaamis või teles müüakse jõule kui midagi väga mõnusat ja toredat: nüüd on aeg pühenduda soojusele ja hardusele, armastusele ja perekonnale. Tegelikkuses näeb aga asi teisiti välja: lõputu stress, kuna kõik kingid pole veel ostetud; kuna terve suguselts tuleb jõulude ajaks just sinu juurde või vastupidi — endal tuleb odüsseia ette võtta, et oma suure pere juurde minna. Tülid perega või täielik üksildus viivad meeleolu nulli. Halvimatel juhtudel võivad inimesed ka füüsiliselt kokku variseda, hoiatavad eksperdid. 

Göttingeni ülikooli teadlased Saksamaal järeldasid juba 2015. aasta uuringus, et paljud eurooplased peavad jõulupühi pigem kurnavaks ja stressirohkeks ajaks. «Üldjuhul olid jõulude ajal küsitletud uuringus osalejad selgelt halvemas meeleolus ja vähem eluga rahul olevad kui muudel aegadel küsitletud inimesed,» sõnatakse uuringus. 

Tõsiusklikud kristlased kogevad vähem stressi

Erandiks on usklikud inimesed. «Kristlased, eelkõige need, kes nimetavad end tõsiusklikeks, on enne jõule positiivsemalt meelestatud ja oma eluga enam rahul,» ütleb professor Mutz, üks uuringu autoritest. 

Paljude inimeste puhul seostatakse tajutavat elukvaliteedi ja emotsionaalse heaolu langust jõulueelse möllu ja üha kasvava materiaalse tarbimisega. «Paljud tunnevad survet, et peab täitma pühadega seotud ühiskondlikke kohustusi ja et kingid oleksid õigeaegselt ostetud. Ka finantsmured on sageli lisakoormaks,» ütleb Mutz. Kristlikud inimesed seevastu ei tegutse nii materialistlikult ega tarbimisele mõeldes. 

Killud on tagajärg

Stress pole siiski ainus tegur. Nagu kirjutab veebiprogramm Selfapy, mis aitab hingehädade korral, on probleemiks ootustega seotud surve.

«Meie püüd «ideaalset» jõulupidu korraldada ei lõpe sugugi harva otseses mõttes kildudega, sest me survestame oma lähedasi niivõrd suurel määral. Sel juhul võib lahvatada näiteks mõni allasurutud konflikt, mis kobrutas pealispinna all juba nädalaid, justnimelt kingituste jagamise ajal, kirjutab Selfapy. Ka partnerite või perekonna vastandlikud soovid on heaks süüteaineks. 

Pime aastaaeg suurendab murekoormat

Stress ja tülid on üks asi, kuid osa inimestest kannatab pühade ajal just üksindustunde all, kuna on pikalt üksi kodus. Inimesed, kes tunnevad end niigi üksildasena, tajuvad sel ajal seda kaks korda hullemini. Ka mälestused ilusatest aegadest koos partneri või perega jõulude ajal võivad põhjustada kurbust või negatiivseid tundeid. Keda see puudutab, tunneb end õnnetuna ja tõmbub tagasi. 

Ka talve pime, külm ja märg ilm, mis muudab rõõmutuks ja apaatseks, annab ennast tunda kõige rohkem just jõulude ajal. Sel juhul räägitakse jõuludepressioonist, kirjutab Selfapy.

Pidu läbi — veelgi hullem

Pühade lõppemisega pole lugu sugugi lõppenud. Nii kirjutab Stern, et paljud inimesed kukuvad just uue aasta alguses musta auku. Eriti tabab see naisi, kes tavaliselt näevad vaeva nende täiuslike pidude korraldamisega. Jõulupühad on justkui tähtis eksam. Kui oled selle edukalt sooritanud, siis järgneb pingelangus, millega kaasnevad haigused ja masendus. 

Nõu stressi vastu

Kliinikud kõnelevad, et pühade ajal pöördub üha rohkem inimesi kriisiabisse. Suitsiidide suurem arv jõulude ajal pole küll statistiliselt tõendatud, ent pärast pühi ja uue aasta algul on see siiski keskmisest tublisti kõrgem, kirjutab Stern.

Mida teha, et pingeid maha võtta?

1. Ootused peo suhtes olgu tagasihoidlikud. 

2. Räägi pere või partneriga avameelselt oma soovidest ja ettekujutustest ning vähenda kurnavaid kohustusi. 

3. Hobid ja sport on jõulude ajal üks olulisemaid asju, millega akusid laadida ja end tasakaalus hoida. 

4. Anna endale ja teistele piisavalt vabadust ka tagasi tõmbuda ja omaette olla. Nii võid tarbetuid tülisid ära hoida, kirjutab Stern.