T, 1.12.2020

Puust ja punaseks: mis on supi ja hautise vahe?

FOTO: Shutterstock

Niipea, kui õhk läheb korrakski natuke jahedamaks, unistavad ilmselt paljud meist soojast auravast supi- või hautisekausitäiest. Ning kuigi mõlemad täidavad kõhtu, ei ole tegemist samade asjadega.

Supp ja hautis on mõlemad vedelikupõhised road, milles võib leiduda palju erinevaid koostisosi, sealhulgas köögivilju, liha, kala, tärkliserikkaid toitaineid ja muudki. Kui aus olla, võivad mõlemad sisaldada täpselt samu asju.

Kuid mis eristab lihasuppi lihahautisest, kui mõlemas on liha, kartuli, porgand ja herned? Peamiselt vedeliku hulk, mida valmistamisel kasutatakse.

The Kitchn kirjutab, et tavaliselt peab vesi või puljong supi koostisosad kõik täielikult katma, hautise puhul on ained vaid napilt kaetud. Kuna sa kasutad vähem vedelikku, muutub see protsessi käigus paksemaks, justkui kastmelaadseks. Nii saavad tahked koostisosad roa peaosalisteks.

Mõnedes retseptides peab lisama isegi jahu ja rasva segu (roux), et hautis veelgi paksem oleks. Ning kuna hautised pole nii vedelad kui supp, siis on tavaline, et neid serveeritakse sageli koos pasta, riisi või mõne muu teraviljaga.

Suppide ja hautiste valmistamisprotsess on samuti erinev. Mõni supp valmib vähem kui 20 minutiga, kuid hautised vajavad alati rohkem aega, et – noh – haududa. See selgitab, miks mõnedes retseptides soovitatakse kasutada spetsiaalset hautisepotti, paljud supid aga valmivad kaaneta potis pliidil. Samal põhjusel on hautisesse lõigutud tükid suuremad kui need, mis suppi lähevad – neil on kauem aega valmida.