K, 30.09.2020

Kas mu laps on ärahellitatud või ta käitumine on ealine iseärasus?

FOTO: Shutterstock

Tänulikkus ja empaatia on midagi sellist, mis tekivad pika aja vältel. Lastel puudub oskus olukordi mõista teiste vaatenurgast. Neil tõesti puudub arusaamine, et inimene, kes neile kingituse tegi, on suuremeelne ja kingituse välja mõtlemine oli omamoodi ettevõtmine.
Su lapsed võivad õppida ütlema "aitäh", kuid ega nad ei pruugi selle mõttest varastel eluaastatel aru saada, kirjutab Huffington Post. 
 
2013 aastal tehtud uuringus selgus, et lapsed hakkavad tänulikkust mõistma vanusest 5. See muidugi ei tähenda, et peaksid kommete osas järeleandlik olema. Õpeta neile siiski viisakust, aga pea meeles, et nende mõistmine on varases eas üsna pinnapealne.
 
Igasugune käitumine on suhtlemine
Kui laps käitub ebasobivalt, tuleb see sellest, et tal puudub teadmine, kuidas selles olukorras toime tulla, sest tekkinud olukord paneb teda proovile. 
 
Toome näiteks möödunud pühad. Perekonnad reisivad ja astuvad rutiinist välja. Kooli parasjagu pole, lapsed saavad kingitusi. Võib-olla söövad nad tavapärasemast rohkem maiustusi. Teisisõnu võivad nad käituda täiesti teistmoodi, kui tavaliselt, sest on pisut unepuuduses, suhkru üledoosis jne. 
 
"Veendu, et neil oleks kõht täis, nad on puhanud ja neid pole ülestimuleeritud," ütleb Katherine Lewis, kes on käsitlenud laste ebasobivat käitumist. See pole muidugi alati võimalik, aga anna endast lihtsalt parim ja teinekord kaalu lihtsalt hetkeks olukorrast välja astumist, et kõik saaksid end korraks koguda.
 
Väiksed sammud, kuidas oma lapsele tänulikkust õpetada:
See, et su laps ei ole arengu mõttes veel selles punktis, kus tänulikkust mõista, ei tähenda, et peaksid õiget aega ootama jääma. Nagu lugema õppimine - see on oskus, mida arendate oma lastel aastate jooksul.
 
4-6-aastased võiksid osata öelda "aitäh".
5-8-aastased lapsed võiksid hakata mõistma ideed, et kingituste andmine on suuremeelsus.
8-10-aastastel (ja vanematel) hakkab tekkima oskus tänulikkust avaldada.
 
Lapsevanemad saavad olla sellel protsessil eeskujuks. Väljenda ka ise tänulikkust, kui laps sulle kingituse ulatab. Ütle näiteks: "Suur aitäh sulle selle joonistuse eest. Ma näen, kui palju vaeva oled sellega näinud. Ma näen, kui õnnelik sa oled mulle seda andes ja see teeb mind väga rõõmsaks."
Sa muutud põhimõtteliselt sillaks, mille kaudu laps saab kingituse saamisel aru teise inimese pingutusest ja kavatsusest.
 
Lapsevanema ülesanne on seada ootused lapse käitumisele, olla järjekindel ja sekkuda, kui nad käituvad viisil, mis pole kooskõlas teie perekonna väärtustega. Eksperdid väidavad, et vanemad kipuvad teinekord olema siiski liiga kärsitud, kui märkavad teatud käitumist või tänulikkuse puudumist.
Paljud meist näevad, kuidas meie lapsed lähevad endast hüsteeriliselt välja ja enamasti mõtleme neil hetkedel, kuidas oleme vanemana totaalselt läbi kukkunud. Me laskume hinnangute ja süüdistuste keerisesse. Teadkem, et ebasobiv käitumine on tegelikult osa kasvamisest.
 
Lisaks pidage meeles, et täiskasvanute jaoks on mõistmine lihtne (näiteks mitte minna paanikasse, kui sa ei saa soovitud kingitust), aga laste jaoks tingimata mitte nii väga. Oodake vähem, õpetage rohkem!