R, 25.09.2020

Söögikord, millest ei tohiks vaimse tervise nimel loobuda

Avokaado sisaldab häid rasvu.

FOTO: Ildi Papp / PantherMedia / Ildi Papp

Teadagi on toidu ja vaimse tervise juures palju seoseid. Näiteks avokaadod aitavad toime tulla ärevusega ning mõned uuringud on tõestanud, et vegan toitumine võib vähendada stressi. Nüüd on uuringud selgeks teinud, et söögikordade, eriti hommikusöögi vahelejätmine või edasilükkamine võib suurendada depressiooniriski, vahendab Cosmopolitan.

Doktor Johanna Wilson, kes oli üks uuringu tellijatest, selgitas uuringu tulemusi ajakirjas Psychological Medicine: «Uuringud on näidanud, et tervislik toitumine on seotud madalama depressiooniriskiga. Eelkõige soovisime teada, kui palju mõjutab inimese toitumine tema vaimset seisundit. Samuti, kas toidukordade edasilükkamine või vahelejätmine suurendavad depressiooniriski.»

Selle väljauurimiseks palus meeskond tuhandel inimesel (vanuses 26–36) ühel päeval üles kirjutada, mis kell ning mida nad eelmisel päeval sõid. Seejärel palusid nad osalejatel viis aastat hiljem uuesti samadele küsimustele vastata, kui nad olid jõudnud vanusesse 31–41. Mõlemal korral tehti kõikidele ka testid näiteks depressiooni, düstüümia (püsiv, kerge depressioon) ja bipolaarse häire hindamiseks.

Tulemused näitasid, et need, kes jätsid hommikusöögi vahele või lükkasid seda hilisemaks, olid meeleoluhäirete suhtes vastuvõtlikumad. Inimesed, kes sõid regulaarselt hommiku-, lõuna- ja õhtusööki peaaegu samadel kellaaegadel, esines vastuvõtlikkust olulisel määral vähem.

«Meie uuring tõestas, et söömisel võib olla teie tervisele palju suurem mõju kui siiani arvasite. Söömise mõju ei peitu ainult selles, kui palju ning mida sõite. Avastasime, et inimestel, kes kippusid hommikusööki vahele jätma või seda edasi lükkama (ning sõid lõuna- ja õhtusööki selle võrra hiljem), oli meeleoluhäirete esinemise tõenäosus palju suurem,» rääkis Wilson PsyPostile.

«Selle põhjuseks võivad olla söömise mõjud inimese hormonaalsele tasemele, kuid võib olla tingitud ka sellest, kas inimene on rohkem hommiku- või õhtutüüpi eluviisidega.»