Suur spikker: vaata kõhubeebi arengut kuust kuusse

Ei ole vast liialdusega öeldud, et tulevased emad ja isad Googeldavad naise raseduse vältel kümnetel ja kümnetel saitidel, vaatavad ära mitmeid videoid ning loevad raamatuid, artikleid rasedusest ja sünnitusest. Kõike seda seetõttu, et teada, milline ta on, kui suur ta on, mida oskab, kuuleb ja tajub.

1.-4. nädal

See on aeg, mil toimub viljastumine ning naine ei pruugi tähelegi panna, et tema kõhus on alguse saanud uus elu. Küll aga võib naine sel perioodil tunda väsimust, pisteid alakõhus või -seljas ning mõnel juhul esineb ka rindade tundlikkust. Päevade ärajäämine on aga siiski peamine sümptom. Kui menstruatsioon pole alanud võib esimese rasedustesti teha juba kaks päeva pärast oodatavat menstruatsiooni.

Laps ise on neljanda nädala lõpuks alles millimeetri pikkune, keda ultraheliski veel näha pole. Ta meenutab väikest konnakullest. Tasub teada, et sel perioodil on embrüo väga õrn ja välistele ärritajatele vastuvõtlik, mistõttu on tema areng kergesti haavatav.

5.-8. nädal

Tõenäoliselt on naine selleks ajaks juba teadlik, et ootab last ning teinud testi, millelt on vastu vaadanud kaks punast triipu. Palju õnne! Kuid õnnetundest olenemata võib enesetunne minna järjest halvemaks – tekkinud on suur väsimus, rindades pakitsus, seljavalu, kõrvetised, peavalu, ninakinnisus, emotsioonid kui Ameerika mäed, palavik, külmavärinad, kuumahood, iiveldus, lõhna ja maitsete tundlikkus ehk kõik võimalikud kaebused, mida ette kujutada. Samas võib minna ka teisiti ning ühtegi kaebust ja raskustunnet naisel esimesel trimestril polegi. 

Viiendal nädalal hakkab pisikese embrüo süda lööma. Võrreldes täiskasvanuga on pisikese südametöö ligi kaks korda kiirem – umbes 140 – 150 lööki minutis. Sel perioodil kasvab embrüo meeletu kiirusega: 5. nädalal on tema pikkuseks umbes 2,5 mm, kuid 8. nädala lõpuks juba 2 cm. Iga päevaga hakkab embrüo järjest enam inimese moodi välja nägema. Tal on hakanud arenema nägu, tal on selgroog, jalad ja sõrmed. Samuti on olemas siseorganid. Sellel perioodil on pisike tuvastatav ultrahelis ning kiiremad naised on esimese visiidi naistearsti või ämmaemanda juurde juba broneerinud või teinud. Väliselt rasedus veel märgatav pole.

9.-12. nädal

Kui naine pole end veel ämmaemanda visiidile kirja pannud, peaks seda nüüd kindlasti tegema.  Enne 12. rasedusnädalat rasedusega arvele võtmine on oluline nii naise kui tulevase lapse hea tervise kindlustamiseks.

Naise emakas on kasvanud apelsini suuruseks. Esmaraseda kõht ei pruugi teistele veel silma torgata, kuid need, kel on tegemist mitmenda rasedusega, võib kõhuke olla märgata ka võõrale silmale. Sel perioodil võib märgatavalt suureneda söögiisu ja tekkida unetus. Söömisega tasub siiski piiri pidada ning meeles pidada, et süüa tuleb küll kahe eest, ent mitte üleliia palju, sest see, kes kõhu sees süüa nõuab, on alles pisike, ega vaja topelt portsjonit.

Väike kõhubeebi muutub sel perioodil aktiivseks ning ujub emakas ringi. Tulevane ema tema liigutusi veel ei tunne. 12. nädala lõpuks on ta umbes 7 cm pikk ja kaalub 14-15 g. Selleks ajaks on moodustunud ka munandid ja munasarjad ning ultrahelis saab arst tõenäoliselt öelda, kas tulemas on poiss või tüdruk. Ultrahelis on võimalik ka märgata, et tulevane laps hakkab järjest enam inimese moodi välja nägema. Ta on võimeline isegi oma sõrmi rusikasse pigistama. Lisaks areneb 12. nädala lõpuks välja haistmis- ja maitsmismeel.

13.-16. nädal

13. nädalaga lõpeb esimene trimester ning kõige haavatavam ning olulisem arenguetapp on möödas. Ühtlasi tähendab see sedagi, et raseduse katkemise oht on nüüdsest minimaalne. Naise keha on rasedusega üldjoones kohanenud ning kaduma on hakanud ka iiveldus. Välja hakkab paistma pisike kõht, mida naine intuitiivselt hoiab ja paitab. Kui kõht sel perioodil veel välja paistma ei hakka, ei tasu muret tunda, kuna kõhu kasvamine on individuaalne. Lisaks tekib rindadesse juba ka esimene vedelik, millest saab beebi esimene toit pärast sündi.

Beebi kasvab sel perioodil väga kiiresti. Kui 13. nädalal on ta umbes 8-9 cm pikk ja kaalub umbes 40 g, siis 16. nädala lõpuks on ta juba kuni 16 sentimeetrit pikk ning kaalub ligi 100 grammi. Pisikesele on kasvama hakanud juuksed, kulmud ning küüned. Ta oskab kulmu kortsutada, pöialt imeda ja muid ilmeid näoga teha. Lisaks tajub kõhubeebi juba ka välist valgust.

17.-20. nädal

Sel ajal on tõenäoline, et naine hakkab tundma lapse põtkimist. Kuna laps on kasvanud kiiresti ja on nüüd umbes 250g raske, võib naine tunda suuremat vajadust pissida, sest surve põiele on tuntav. Ka hingamine võib muutuda raskemaks ning iga liigutus ajab higistama ja hingeldama. Kõhule võivad ilmuda esimesed venitusarmid, kuid nende pärast ei tasu liialt muretseda – vähe on neid naisi, kel neid üldse ei teki.

Lapse naha alla hakkab tekkima rasvkude, mis aitab tal temperatuuri hoida. Ta oskab haigutada ja põtkida. Ta hakkab ka helisid kuulama, mistõttu võiks sel perioodil beebiga rohkem suhelda ja talle laulda – ka tulevase isa häälega harjutamine on soovituslik.  

21.-24. nädal

See on kosumise periood, kus märgatavalt võtab kaalus juurde nii ema kui laps. Enam ei jää naise rasedus kellelegi märkamatuks. Kaalu tõusuga kaasnevad aga uued mured – naise jalad ja pahkluud on päeva lõpuks sageli paistes ja valusad. Oma kaalutõusul peaks siiski silma peal hoidma. Söömine ja lisandunud kilod käivad rasedusega küll kaasas, kuid liigse maiustamisega tasub piiri pidada, kuna pärast võib olla keeruline neist lahti saada.

Lapsuke kaalub 24. nädala lõpuks juba üle poole kilogrammi ja on umbes 30 cm pikk. Tal hakkab välja kujunema päevarutiin. Enamuse ajast kõhubeebi magab, ärkvel olles liigutab aktiivselt. Üsna tavaline on, et kui ema üritab magama jääda, arvab beebi, et nüüd on kõige õigem aeg põtkida ja endast märku anda. Järjest enam reageerib beebi välismaailma helidele ning tajub ka ema emotsioone. 

25.-28. nädal

Paljudel naistel muutub sel ajal nahk kuivaks ning kõhunahk hakkab sügelema. Seda on võimalik leevendada kreemitamisega, kuid üldiselt on need kaebused mööduvad sünnitusega. Kuna emakas on jalgpallisuurune, on WC külastamine muutunud äärmiselt tüütuks. Sellest hoolimata tasub ja lausa peab tarbima piisavalt vedelikku.

Beebi pea ja keha on nüüd lõpuks õiges proportsioonis. Sel arenguetapil hakkab laps reageerima ka puudutustele. Seda saab kodus testida. Beebil on sel ajal kõhus veel ruumi, et end mugavalt tunda, kuid piisavalt vähe, et sirutades märkamatuks jääda. Kui beebi järgmine kord sirutab nii, et paneb oma jala või käe asendisse, kust seda saab tunda kõhtu katsudes, võib seda silitada ja vaadata, kas ja kuidas laps puudutusele reageerib.

Alates 28. nädalast algab raseduse viimane trimester. Beebi on selleks ajaks kasvanud juba 38 cm pikkuseks ning kaalub umbes 1 kg. Välja on arenenud kõik meeled – ta tajub valgust, kuulab helisid, tunneb lõhna ja maitset ning reageerib puudutustele. 

29.-32. nädal

Selle perioodi märksõnadeks on jalakrambid, paistes jalad, surisevad käed, tugevnevad kontraktsioonid ning mõnel juhul sümfüüsi valu. Seda kõike põhjustab kasvav kehakaal ja laps, kes rõhub aina enam siseorganitele. Samuti võib suure kõhu tõttu olla raskendatud õige magamisasendi leidmine.

Beebi võtab igal nädalal juurde umbes 200 g. Umbes 30. nädalal võib beebi end juba ringi keerata ehk võtab sisse sünniks vajaliku asendi – pea alaspidi. Laps suudab ise oma kehatemperatuuri reguleerida ning ka tema kopsud on välja arenenud. Tänu väljaarenenud kopsudele ja piisavalt tugevale immuunsüsteemile jääb 90 protsenti 32. nädalal sündinud lastest ellu.

Lapse liigutused hakkavad muutuma passiivsemaks, kuna tal pole enam piisavalt ruumi. Sel ajal võiks tulevane ema igapäevaselt kontrollida beebi liigutusi. Selleks tuleb võtta rahulik aeg ning oodata, kas kõhubeebi annab endast märku. Mõnel juhul võib ema kõhtu õrnalt patsutada, paitada ja kiigutada, et pisike ärkaks. Kui liigutusi ei tunne ning tekib kahtlus, et lapsega pole kõik korras, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.

32. nädalal kaalub lapsuke 1,9 kg ja on ligikaudu 42 cm pikk.

33.-36. nädal

Nendel nädalatel toimub üsna suur kaalutõus, naine võtab juurde umbes pool kilo nädalas. Ka seismine muutub raskeks. Samuti ei ole võimalik enam kaua istuda. Kõik on ebamugav! Samas tekib suurem ootus ning soov panna valmis kõik, et uus beebi oleks koju teretulnud. Sel perioodil tahab tavaliselt naine ka rohkem koristada, kuid lihtsalt ei jaksa, sest on tõeliselt ümmargune.

Kui laps sünniks 34. nädalal oleks ta küll enneaegne, kuid tal oleks väga head võimalused ellu jääda, sest füüsiliselt on ta eluks valmis. Tema peamine ja ainus ülesanne on viimastel nädalatel kaalu koguda.   

37.-40. nädal

Alates selle nädala lõpust võib beebi iga hetk sündima hakata. 37. ja 42. nädala vahel ilmaletulnud last loetakse ajaliseks. Ajaline vastsündinu kaalub keskmiselt 3200-3800 grammi ja tema pikkus on 46–54 cm. Kuid tasub meeles pidada, et iga beebi on eriline ja seetõttu võivad ka numbrid erineda.

Viimane kuu on naise jaoks tavaliselt kõige raskem, kuna keha on koormatud viimase piirini. Võib tekkida tunne ja küsimus: „kuidas saan sünnitusega hakkama, sest olen juba praegu nii väsinud ja läbi?“ Saab, saab! Ning peatselt ongi käes imeline kohtumine.