Psüühikahäirega Egon vedas asenduskodust lapsi minema ja söötis neile sisse kahtlaseid tablette

Nii kui Egon eestkoste alt vabastati, tekkisid mehel pähe igasugused huvitavad ideed, millega elu vürtsitada. Tal olid suured plaanid teha autojuhiload, samuti ka relvaluba. Kõige tipuks võitis ta 500 eurot, mitte eest üüris ühetoalise üürikorteri, läks Maximasse tööle ja ostis sõiduauto.

Katrin Lust ütleb: «Ma pean tunnistama, et Egoni eestkoste alt vabastamine tuli mulle suure üllatusena. Ühelt poolt oli mul Egoni üle hea meel, aga teisalt mõtlesin, et ta saab kindlasti millegi väga hulluga hakkama.» 

Lust ütleb, et oli poolteist aastat tagasi rääkinud Egoni endise tugiisikuga, kes tunnistas, et ei saa oma hoolealusega hakkama, sest nii hullu karakterit annab lihtsalt otsida. Tugiisik oli pehmelt öeldes hulluks minemas, sest Egon sai alatihti hakkama igasuguste pahandustega.

Egon sai korralik kodanik olla vaid mõned nädalad, siis hakkas ta «päästma» Taheva asenduskodu lapsi, viies nad kasvatajate teadmata korduvalt ja korduvalt enda juurde Võrru. Lapsed olid vanuses 12-16 eluaastat. Esimest korda toimus «päästmine» 8. jaanuaril, kui Taheva asenduskodust läks kaduma 5 alaealist last. Asjast teavitati kohe politseid ja lapsed leiti Egoni ühetoalisest korterist, kus suitsetati, alkoholi pruugiti ja kahtlaseid tablette manustati. 

Täna istub Egon lasteröövi eest vangikongis, aga enne kinnivõtmist õnnestus Kuuuurija toimetajal saada Egonilt intervjuu. Egoni sõnul väärkoheldi Taheva asenduskodus olevaid lapsi: seoti voodi külge kinni ja ähvardati ämblikutega. «Lapsed sai sealt seepärast ära toodud, et nad seoti voodi külge kinni,» ütleb Egon, mis teda sellist «abitegu» tegema ärgitas.

Värskelt eestkoste alt vabanenud Egonil polnud laste sõidutamise hetkel veel juhilube taskus, ometigi ületas ta pidevalt kiirust ja mis veel hullem - lubas alaealisel rooli istuda. «Sõita ma oskan,» kiitleb Egon. Järgmisel päeval võttis politsei Egoni kiiruseületamise eest kinni. Trahv ega politsei Egonit ei heidutanud – tema käis ikka Taheva asenduskodu lapsi päästmas ja viis neid kasvatajate teadmata enda juurde koju.

Egon tahtis lastega sõita Tallinna, et kohtuda Katrin Lusti, sotsiaalministeeriumi ja presidendiga, et kurta, kuidas kasvandikega käitutakse. Politsei jõuline sekkumine hoidis aga tollase kohtumise ära. Politsei viis Egoni 48-ks tunniks arestimajja ja lapsed tagasi asenduskodusse.

Katrin Lust läks veebruari keskel Taheva Sanatooriumisse oma silmaga asja uurima. Lusti võttis vastu murest räsitud Taheva Sanatooriumi juhataja Jane Kask, kes ei ole laste pidevate põgenemiste tõttu saanud viimased poolteist kuud ühelgi ööl rahulikult magada.

Kaski sõnul oli enne jaanuarit kõik rahulik olnud ja ühtegi konflikti ei esinenud. Kõik sai alguse möödunud talve vaheajast, kui lapsed olid koju vanemate juurde läinud. Vaheajal kohtuti Egoniga ning sealt kõik pihta algaski.

Katrin Lust küsib asenduskodu juhatajalt, mitu korda lapsed ära jooksid? «Periood on nii intensiivne olnud ja hetkel jään vastuse võlgu, aga oleme praktiliselt magamata olnud,» vastab Kask raskelt ohates ja lisab, et üks kasvataja on närvivapustuse tõttu lausa haiguslehel. Asenduskodu juhataja on laste ohjamiseks isegi turvamehe palganud, aga seda asjata, sest lastel jääb julgust ülegi ja nad marsivad temast lihtsalt mööda. Füüsilise takistamise õigus asenduskodul paraku puudub.

Eesti politsei kinnitab, et antud probleem on laiem, kui paistab: «Probleem, mida märgite, ei paikne paraku ainult Valga vallas, vaid on üle Eesti ülimalt terav. Ainuüksi möödunud aastal sai politsei umbes 3000 teadet lastekodust, erikoolist või ka kodust omavoliliselt lahkunud ehk «põgenenud» alaealise kohta.»

Jooksusolijatele pakub põgenemine põnevust, nalja ja adrenaliini. Ka hiljem, kui Egon on kinnimajas, põgenevad lapsed asenduskodust ning varjuvad Egoni koju, sest kellelgi on võti.

Taheva Sanatooriumi nõukogu esimees Jüri Konrad mõistab, et Egoni lapsepõlv on olnud väga raske, aga et praegused kuriteod pidama saada, tuleks mees panna kinnisesse asutusse. «Väga kiire lahendus oleks, et Egon tuleb kinnisesse asutusse panna. See ei ole naljaasi, kui nad siin autoga ringi kütavad,» ütleb Konrad.

Psüühikahäirega Egon on ka varasemalt võimudele silma jäänud. Küll on ta sari-hädaabiliinile helistaja, lisaks teinud Viljandi loomade varjupaigale pommiähvarduse ja pannud toime mitu internetikelmust.

Katrin Lust rõhutab lõpetuseks, et me püüaksime Egonit siiski mõista, miks ta seda kõike teeb. Ühe variandina toob ta välja tähelepanuvajaduse. Kindlasti ei saa märkamata jätta mehe rasket lapsepõlve, mis on ta muutnud selliseks nagu ta on. Lust loodab südamest, et Egon saab endale tulevikus tugiisiku, kes oskab temaga suhelda ja pahandustest eemale tõmmata, sest vangla ei ole psüühikahäirega mehe jaoks kindlasti õige koht.