E, 21.09.2020

11 märki, mis viitavad suuprobleemidele

FOTO: Shutterstock

Suu on organismi oluline osa. Kasutame seda nii rääkimiseks kui ka naeratamiseks. Kuid see võib öelda meie kohta rohkem, kui arvata oskame. Ehkki on olukordi, mil inimese hambad võivad tunduda täiuslikud ning valged, on teisi sümptomeid, mis võivad anda märku võimalikest terviseprobleemidest, vahendab LongeVityLive.com.

Erkpunane keel

Kui sa ei lutsutanud just maitsvat punast pulgakommi, võib erkpunane keel anda märku vitamiinipuudusest – eriti B12-vitamiinist ja rauast. Nii B12-vitamiini kui ka rauda kasutab organism keele papillide moodustamisel – väikesed näsad keele pinnal, mis hoiavad meie maitsemeeli. Nende ainete puudus on sageli tavaline taimetoitlaste, veganite ja kõigi teiste puhul, kes ei söö liha. Lisaks toidulisanditele on võimalik rauda omastada ka muudmoodi kui lehtköögivilju ja kaunvilju tarbides.

Mustad täpid

Keele pinnal olevad papillid kasvavad kogu elu jooksul. Olenemata sellest, kui palju me närime, võivad papillid kokku kasvada. Selle tagajärjel võib keel muutuda tumedamaks ning karedamaks. See võib kahjustada ka hammaste tervist, lastes lihtsamini ligi baktereid. Papillide kinnikasvamise põhjuseks on sageli suitsetamine, liigne kohvi tarbimine või halb hambahügieen. Suitsetamisest loobumisega, kohvi tarbimise reguleerimisega ning hammaste nõuetekohase hügieeni järgimisega puhastuvad kindlasti ka keelele tekkinud karedus.

Põletustunne

Õnneks ei kaasne põletustundega keelel tõsisemaid terviseprobleeme. Põletustunne võib olla hormonaalne ning menopausi järel kogevad naised seda sageli. Kui see pole menopausist tingitud, võib põletustunde tekitada ka hambapasta. Naatriumlaurüülsulfaati sisaldav hambapasta võib põhjustada suus allergilisi reaktsioone ja ärritust.

Veritsevad igemed

Ehkki mõned inimesed seostavad igemete veritsemist liigse hambaniidi kasutamisega või liiga tugeva hambapesuga, on see tegelikult igemehaiguste esimene märk. Igemepõletikku põhjustab igemetaskute suurenemine. Kahjuks võib nii tekkida olukord, kus igemed taanduvad hammastest, põhjustades hambavahesid, mille kaudu on bakteritel lihtsam inimese organismi pääseda.

Kui kahtlustad, et sul on igemepõletik, on ülioluline minna hambaarsti juurde. Kui kasutad hambaniiti, siis liiguta seda õrnalt hammaste vahel igemeid puutumata.

«Kodujuustuvalged» igemed

Kuigi kodujuust on imeline toiduaine, ei taha sa ilmselt kunagi kuulda, et keegi seda sinu tervisesümptomite kirjelduses kasutaks. Paistes ja valgekatune keel viitab suuõõne probleemidele. Täpsemalt pärmseene infektsioonile, mis on põhjustatud nimetatud seene üleküllusest suuõõnes. Nii tupe pärmseente kui ka suuõõne pärmseente infektsioonide korral on tihti probleemi põhjustanud antibiootikumid.

Antibiootikume kasutatakse bakterite tapmiseks ja kui need viivad organismis tasakaalu paigast, võib pärmseen kehas võimust võtta. Muude suuõõne riskifaktorite hulka kuuluvad näiteks nõrk immuunsussüsteem, diabeet, suitsetamine ning suukuivust põhjustavad faktorid.

Hea hambahügieen ning probiootikumirikkad toidud võivad aidata vabaneda valgest katust keelel.

Kahvatud igemed

Tervete igemete värvus varieerub üldiselt heleroosast lilla ja pruunini. Muretsemiseks on põhjust aga alles siis, kui igemete värv on muutunud kahvaturoosaks. Kahvatud igemed on seotud aneemiaga – verehaigusega, mis tuleneb punaste vereliblede ja hemoglobiini madalast sisaldusest veres. Kui kahvatute igemetega kaasnevad muud aneemilised sümptomid, nagu näiteks väsimus, tuleks kindlasti esimesel võimalusel arstiga konsulteerida.

Valulikud haavandid

Suus esineb kahte tüüpi haavandeid: sisehaavandid ja külmavillid. Sisehaavandid on mittenakkuslikud, mis tekivad stressi, allergiate, vitamiinipuuduse või hormoonide tõttu. Sageli kaovad nad maksimaalselt kahe nädala jooksul. Külmavillid on seevastu herpesviiruse tagajärjel tekkinud nakkuslikud, valulikud suuhaavandid. Nende paranemiseks võib kuluda umbes kuu ning kindlasti tuleks ka arsti poole pöörduda.

Punased laigud

Punased laigud on sageli keelevähi sümptomid. Nendel puhkudel üldiselt laikude värvus ei tuhmu. Lisaks liigsele suitsetamisele (sh piibud ja huuletubakas) on keelevähi riskiteguriteks ka HPV viirus, halb suuhügieen ning alkohol. Väga oluline on laikude tekkel kohe pöörduda arsti poole.

Pisikesed valged laigud

Väikeseid valgeid ning valutuid laikusid keelel nimetatakse leukoplaakiaks ning nende teket seostatakse tihti suitsetamisega. Keelerakkude liigse kasvu tõttu võib leukoplaakia areneda edasi keelevähiks. Seetõttu on ülioluline nende tekkimise järel kohe loobuda suitsetamisest ning pöörduda arsti poole. Lisaks suitsetamisele võib leukoplaakiat põhjustada ka liiga tugevalt hambaharjaga keele harjamine. Kui laigud nädala pärast siiski ei tuhmu, on soovitatav konsulteerida hambaarstiga.

Plekilised hambad

Plekke hammastel seostatakse tihti vale toitumisega. Limonaadid, kohv ja vein võivad põhjustada pruunikate plekkide teket hammastele. Õnneks saab nendest vabaneda valgendava hambapasta abil. Kui teie hambad muutuvad valgendavat hambapastat kasutades hoopiski tumedamaks ja tuhmiks, võib sellele järgneda hoopiski hammaste lagunemine. Selle vältimiseks konsulteeri kindlasti oma hambaarstiga.

Nõrgad hambad

Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD) on ägenenud kõrvetiste vorm, mis tekib maohappe lekkimisel söögitorusse ning jõuab lõpuks suhu. Maohappe suhujõudmisel hakkab see hammaste emaili aeglaselt söövitama. Selle tagajärjel hamba email nõrgeneb. Haiguse vastu võitlemiseks tuleb kõigepealt konsulteerida oma hambaarstiga, kes jagab soovitusi, millistest toiduainetest hoiduda ning milliseid ravimeid kasutada.

Meie suuhügieen peegeldab otseselt meie keha tervist, seetõttu on oluline oma suutervisele tähelepanu pöörata: kontrollida hambaharja, regulaarselt hambaarsti külastada ja hambaid puhastada.