T, 1.12.2020

RAHELI RASEDUS ⟩ Ämmakas andis loa ja asi lõppes sellega, et olin täitsa purjus!

FOTO: Shutterstock

Rase inimene peab ennast võimalikult palju liigutama, ütlen endale ja rõõmustan, et see talv nii palju rattailma olnud on. Ka ämmaemandale teatan uuel visiidil, et olen ikka peaaegu iga päev sõitmas käinud. Et selle eest sõimata saan, ei tulnud mulle pähegi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ega tegelikult ju keegi ei sõima, aga ära ehmatatakse mind korralikult. Ämmaemand ütleb, et minu olukorras, st et rasedana võib sõita rattaga maksimum kilomeetri ja seda ka sirgel, siledal asfaldil. Aga meil on maja taga mets ja mulle meeldib just seal üle männijuurde üles-alla kimada. Okei, kui ma seda nüüd kirjutan, siis äkki tõesti ei ole hea idee. Isegi kui ma suuremate hüpete ajal ikka ilusti rattas püsti seisan, nii et põntsu võtavad vastu jalalihased, mitte päris emakas ja selle osakonnad. 

Teine asi, millest ämmaemandaga tõsiselt räägime, on reisimine. Ma mitte ainult ei tee ikka veel üle kõigi oma iivelduste ja seedehäirete täiskohaga tööd, vaid hakkab tulema ka reisitihedam aeg. Asi ei ole üldse koroonaviiruses, sellest ei tee me isegi juttu, aga üpris rangelt keelatakse mul reisimine ära.