TUNNE KUNSTI ⟩ Põhjus, miks tegelane Munchi «Karjes» tegelikult kisab

Hiljem nimetas Munch sarja «Elu friisiks» ning kutsus seda pilditsüklit elu, armastuse ja surma poeemiks. Siia gruppi kuuluvad teisedki tuntud maalid, näiteks «Madonna», «Vampiir», «Äng», «Melanhoolia», avaldab Google Arts & Culture.

«Karje» sai inspiratsiooni kogemusest, kui Munch kahe sõbraga Christiana ääremail Ekebergåsenil kõndis. Ta on seda mitmetes tekstides meenutanud.

«Ma olin väljas kahe sõbraga jalutamas – päike oli loojumas – kui ühtäkki muutus taevas punaseks – ma peatusin, kurnatud, ja naaldusin piirdele... Sini-musta fjordi ja linna kohal nilpsasid tulekeeled ja veri – mu sõbrad kõndisid edasi, nii seisin ma seal, ängist värisemas...» on kunstnik kirjeldanud. «Ma tundsin, kuidas loodust läbib lõputu karje.»

Maalil on ka kaks paati, justkui peegeldamas taustal näha olevat kahte inimfiguuri. On arvatud, et need sümboliseerivad 1900ndate-eelse Euroopa ühtsust ja rahulikkust, samal ajal tõmbab pilgu aga esiplaanile lineaarne perspektiiv. See tõmme on vaat et vägivaldne, esiplaanil karjuv kuju toob vaataja moodsasse maailma. Karjuvast kujust on saanud närvilise moodsa mehe arhetüüp – ta on ängist kantud inimene, kelle jaoks jumal on surnud ja materialism ei paku mingit rahuldust.

Munch valmistas «Karjest» mitu versiooni. Kaks neist on maalid, üks kuulub Oslo rahvusgaleriile, teine Munchi muuseumile. Motiivi on aga lugematu arv kopeeritud, karikeeritud ja kommertsialiseeritud.

See on kahtlusteta üks maailmakunsti tuntumaid kujundeid. See on universaalne, ajatu - pilt, mis näitab inimeseks olemist, võtab asja kokku Munch Museet.