Mees! Kas sinu habemes elab koroonaviirus?

Portaali HuffPost küsimustele habemete ja viiruse kokkupuutepunktide kohta vastab Thomas Russo, arst Buffalo VA meditsiinikeskuses ning nakkushaiguste osakonna juht New Yorki osariigi meditsiinikoolis. «Meditsiinilisele personalile tekitavad habemed suuremat probleemi, sest näokarvastik muudab meditsiinilise maski kasutamise ebaefektiivseks - mask ei pääse nahale piisavalt lähedale ning selle tõttu ei teki ka tihedat pitseeringut. Eriti suur probleem on suurte ja kohevate habemetega,» ütleb Russo. 

Kuigi viiruse kohta on meil veel palju õppida, siis praegu teadaoleva info kohaselt levib see suuresti hingamisteedest pärinevate piisakeste kaudu inimeselt inimesele, eriti näiteks teiste inimeste läheduses köhides või aevastades. Russo toob välja, et kui sa oled kellelegi piisavalt lähedal, et viirusega nakatuda, siis on tõenäoline, et see juhtub nagunii. Ja seda olenemata sellest, kas inimesel on habe või mitte.

«Ma kujutan ette, et habe võib endasse koguda veidi sülge või midagi taolist,» ütles Russo. «Sellisel juhul peaks teine inimene nakatumiseks olema habemekandjaga väga lähedases kontaktis, mistõttu oleks ta füüsilise ligiduse tõttu nagunii riskirühmas.»

See ei võta muidugi arvesse kõiki teisi viise, kuidas viirus võib levida, ent praeguse info põhjal on levik õhu kaudu palju vähem tõenäoline, kui see, et haigus jõuab sinuni piisknakkusena või mõnelt kõvalt pinnalt.

John Swartzberg, kliiniline emeriitproffessor California Ülikooli juurde kuuluvas Berkeley rahvatervise osakonnas, tegeleb nakkushaiguste uurimisega. Ta oli samuti habemete ning koroonaviiruse leviku sidumise suhtes kahtleval seisukohal, tuues välja selleteemaliste teadusuuringute puudumise. Swartzberg tõi välja, et kuigi teoreetiliselt võib viirus habeme kaudu levida, siis ei ole tal selle kinnitamiseks esile tuua ühtki teaduslikku uuringut.

Veelgi paremaid uudiseid toob habemekandjatele ja -fännidele Lucy Wilson, Marylandi Ülikooli erakorralise meditsiini proffessor, kelle sõnade kohaselt on hoopis raseeritud meestel suurem tõenäosus mõne bakteriga nakatuda. Kuigi selliseid uuringuid ei ole viiruste leviku kohta läbi viidud, siis võib Wilson kinnitada, et raseerimisel tekkivate väikeste marrastuste kaudu suureneb risk saada bakteriaalset infektsiooni.

«On loogiline eeldada, et kui keegi aevastab või köhib, siis jõuavad sellised piisad ka tema habemesse,» ütles Wilson. «Seega oleks oma habeme või näo pesemata kätega puudutamine probleemne. Lisaks pole üleliigne ka peale poeskäiku duši alt läbi hüppamine, et eemaldada naha pinnal olevaid potentsiaalseid haigusetekitajaid ning kindlasti tuleks siis pesta ka näokarvastikku.»

Seega ei tasu habemekandjatel oma nägu katvate karvade pärast praeguse koroonapuhangu ajal eriliselt muretseda. Rõhku tuleb panna ikkagi käte pesemisele ning üldisele hügieenile. Head tervist!