10 vaimse tervise märki, mis viitavad, et lapsel on kriisisituatsioonis raske hakkama saada

FOTO: Pexels

Pole mingi saladus, et Covid-19 pandeemia ja sotsiaalne distantseerumine mõjuvad meie kõigi vaimsele tervisele. Lapsevanemad aga peaksid lisaks endale mõtlema ja tähele panema, kui hästi saavad olukorras hakkama lapsed.

Lapsed igatsevad samamoodi oma kindlat rutiini ja sõpru, vanemad lapsed oskavad juba murelikud olla ka majandussituatsiooni ja ema-isa töö pärast. Kahjuks pole meil käsiraamatut, mille üks peatükk õpetaks, kuidas pandeemiasituatsioonis lapsi juhendada, sestap rääkis HuffPost oma ala spetsialistidega, et kokku koguda parimad nõuanded.

Siin on mõned märgid, millele tasuks laste käitumises tähelepanu pöörata ning kui need muutuvad pidevaks või muul moel tõsiseks, tasub pöörduda ekspertide poole.

Regressiivne käitumine

Taas võivad ilmneda käitumismustrid, millest laps oli välja kasvanud – pöidla imemine, kaisuka vajamine, voodimärgamine jms. Tegemist on normaalse nähtusega, endised halvad harjumused mõjutavad kõiki – täiskasvanudki, aga vähem kui lapsi.

Isumuutused

Lapse isu ja uni on esimesed märgid, et miski pole korras. Võib juhtuda, et laps tahab järsku rohkem või vähem süüa kui tavaliselt.

Uneprobleemid

Ole tähelepanelik, kui laps magab terve päeva või tal on raskusi uinumisega. Samuti võivad ilmneda õudusunenäod.

Tujukõikumine

Pane tähele vihapurskeid, nutuhoogusid, ärrituvust, apaatsust, huvilangust.

Rahustamisvajadus

Närvilisemad lapsed võivad vajada rohkem rahustamist, seega ole valmis vastama küsimustele ning kinnitama, et kõik saab korda.

Klammerdumine

Kui laps järgneb sulle toast tuppa, tasub sellelegi eraldi tähelepanu pöörata. Mõned lapsed vaheldavad ülimat klammerdumist eemaletõukamisega. Me kõik tahame lihtsalt teada, et meie kallite ja meie endiga on kõik korras.

Eemaletõmbumine

Mõned lapsed võivad eemale tõmbuda vanematest või ei taha lähedastega telefonitsi rääkida.

Psühhosomaatilised vaevused

Kuna me kõik pöörame praegu oma tervisele rohkem tähelepanu, võib ka juhtuda, et lastel hakkavad välja lööma psühhosomaatilised vaevused – pea- ja kõhuvalud, energiapuudus jms.

Keskendumisraskused

Vanemad lapsed ja teismelised võivad hädas olla keskendumisega ning lükkavad edasi koolitükke või muid ülesandeid.

Vastuhakk

Lapsed võivad hakkama testima piire, on agressiivsemad, ei järgi korraldusi või vaidlevad rohkem.

Mida teha?

Kui murettekitav käitumine ilmneb, on tähtis mõista, et see on normaalne ning vanema rolliks on last rahustada ja lohutada. Lisaks professionaalse abi otsimisele on oluline pidada lapsega dialoogi, kinnitada, et tema tunded on mõisetavad, parandada väärinfot, olla kannatlik, rahustada, hoida rutiini ja stabiilsust, hoida ülal aktiivset suhtlust sõprade ja sugulastega ning korraldada turvalisi ühistegevusi perele.