ORGASMITEADUS ⟩ 10 lõbusat ja ajaloolist fakti, mida sa orgasmide kohta veel ei teadnud

Me kõik teame, et orgasm on intensiivne mõnutunne, mida seksuaalse tegevuse käigus kogetakse. Füsioloogiliselt sõnastades on orgasm akumuleerunud mõnutundest tekkinud pinge vabanemine. Kuid on siiski palju, mida me orgasmidest ei tea.

Mary Roach on teadusajakirjanik, kes on seksuaalsust palju uurinud ning sellest mitu raamatut kirjutanud. Ta toob oma TED loengus välja mõned asjad, mida ta on teada saanud.

1. Looted masturbeerivad juba emakas olles. Kuna orgasm on autonoomse närvisüsteemi refleks, siis selle üle ei ole meil teatud hetkest kontrolli. Loodete masturbeerimist on jälgitud ultraheli vahendusel.
2. Et orgasmi saavutada, pole genitaalide stimuleerimine ilmtingimata vajalik. Eelpoolmainitud põhjusel – orgasm on närvisüsteemi refleks – pole vaja tingimata ka genitaalide stimulatsiooni. Närvisüsteem võib saada «sisendi» ka mujalt. Teadlased on dokumenteerinud inimesi, kes suudavad orgasmi saada näiteks kulmude silitamisest; inimesed, kes on jäänud ratastooli, on olnud suutelised orgasmi saada tundliku kehaosa puudutamisest (mis võib pärast vigastust välja kujuneda näiteks vigastuse lähedal). Dokumenteeritud on ka naist, kes sai orgasmi iga kord, kui hambaid pesi. Võiks arvata, et sel naisel oli suurepärane hingeõhk, kuid kuna naine ise uskus, et on deemonite meelevallas, ei julgenud ta üldse hambaid pesta.
3. Orgasmi on võimalik saavutada ka surnuna. Kuna orgasmi saavutamises mängib rolli seljanärv, on tõepoolest seda – orgasmi refleksi – esile kutsuda ka ajusurnutel, kui elektriga seljanärvi stimuleerida.
4. Orgasmid võivad põhjustada halba hingeõhku. Nii väitis üks 1930ndate abielunõustamisraamatu autor Theodoor van de Velde – tema suutis enda sõnul tund aega pärast vahekorda naise hingeõhust aru saada, et vahekord oli toimunud. Günekoloogi sõnul lõhnas hingeõhk sperma järele.
5. Orgasmid võivad ravida luksumist. 1999. aastal hakkas üks mees Iisraelis luksuma ja ei suutnud lõpetada – miski ei aidanud. Mis lõpuks aitas, oli oma naisega seksimine. Ta rääkis asjast oma arstile, kes ilmutas Kanada meditsiiniajakirjas selle põhjal ka artikli, viidates, et suguühe aitab luksumise vastu.
6. 20. sajandi alguses kirjutasid arstid orgasme viljatusraviks välja, kuna uskusid, et kui naine saab orgasmi, siis «imeb» emakas sperma munarakuni kiiremini. 1950ndatel lükkasid tuntud seksiuurijad Masters ja Johson laboritingimustes see teooria ümber.
7. Taani talunikud viivad oma sigu kunstviljastamise ajal jätkuvalt orgasmini, uskudes, et see parandab nende viljakust. Uuringud on näidanud, et sel viisil on kunstviljastamine kuus protsenti edukam. Et õpetada talunikke sigasid orgasmini viia, on tehtud erinevaid õppematerjale ja välja antud isegi DVD. Klippi sellest huvitavast õppevideost näeb allolevas TED loengus. Olemas on ka sigadele mõeldud vibraator – muide, emiste kliitor asub seespool.
8. Emased loomad naudivad orgasme rohkem kui me arvame. Nii näiteks on tabatud emaseid makaake orgasmi nautimas... kuid ainult teiste emaste makaakidega koos olles.
9. Orgasmi laboritingimustes uurida on väga keeruline. Seda üritasid Masters ja Johnson teha ning leiutasid selleks dildo külge kinnitatud kaamera, et jälgida, mis toimub suguühte ajal naise sees.
10. Orgasmi laboris uurida võib olla aga väga lõbus. Nii üritas dr Kinsey 1940ndatel mõõta, kui kaugele keskmiselt sperma ejakuleerimishetkel lendab, kuna usuti, et jõud, millega sperma emakakaela tabab, mängib fertiilsuses rolli. Kinsey tahtis selle ümber lükata. Selleks kogus ta kokku mõnisada meest, võttis filmikaamera ja mõõdulindi. Kinsey avastas, et ¾ meeste sperma üldse ei lennanudki, vaid väljus üsna rahulikult. Rekordiomaniku sperma lendas aga ligi 2,5 meetri kaugusele, mis on üsna märkimisväärne. Mary Roach toob välja ka ühe oma lemmikutest Alfred Kinsey tsitaatidest: «Kui paarituvate rottide ette panna juustutükikesi, siis püüab see emase roti tähelepanu, kuid ei sega isast rotti.»