ÜLEVAADE ⟩ Võimalused abi saamiseks, kui eriolukorras koduvägivalda koged

Abi on võimalik.

FOTO: Shutterstock

Eestis on seoses koroonapandeemiaga kehtestatud eriolukord ning inimestel palutakse olla kodus. See olukord tekitab aga ärevust neis, kel on oht oma kodus vägivalda kogeda, kirjutab Feministeerium.

Isolatsioon on vägivallatseja parim sõber, sest see võtab kannatanutelt ära turvatunde, mida pakub igapäevane kontakt välismaailmaga. Lisaks võivad eriolukorrast tulenevad pinged suurendada vägivalla esinemist peredes.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata eakatele, sest vanemaealise elanikkonna jaoks on märkimisväärselt suurenenud ka hooletussejätmise oht. Eakate naiste väärkohtlemine on eriti peidetud teema, seega esmaseks meetmeks on eakate väärkohtlemise uskumine ja märkamine.

Kui arvad, et oled ohus või oled kogenud vägivalda, siis anna sellest kohe teada!

Kui su elu või tervis on ohus, helista päästeameti telefonil 112.

Nii abivajajatele kui ka abistajatele on avatud ohvriabi kriisitelefon 11 6006. Kõne on helistajale tasuta ning abi antakse ööpäev läbi. Helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Välismaalt saab Eesti ohvriabi kriisitelefoni kätte numbril +372 614 7393.

Kui sa ei soovi või ei saa helistada, on võimalik Ohvriabiga ühendust võtta ka nende kodulehel PalunAbi asuva vestlusakna kaudu, mis töötab ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles.

Tugitelefon füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistele on 1492. Kõne on helistajale tasuta ning abi antakse ööpäev läbi. Helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks.

Rohkem infot lähisuhtevägivallaga toimetulemiseks leiad portaalist «Abiks ohvrile».

Lastega seotud küsimustes pöörduda lasteabi telefonil 116 111 või Lasteabi kodulehel asuva vestlusakna kaudu.

Abi ja toe pakkumine vägivalla ohvritele jätkub ka eriolukorras

Naiste tugikeskused abistavad abivajajaid kõikides maakondades, nõustatakse vajaduse korral nii telefoni teel kui ka veebipõhiselt. Naiste tugikeskuste kontaktandmed leiad SIIT.

Vägivalla ohvriks langenud inimesed saavad pöörduda nõustamiseks ka Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajate poole. Nõustamised toimuvad vajaduse korral nii telefoni teel kui ka veebipõhiselt. Ohvriabitöötajate kontaktandmed leiad SIIT.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on abivajajatele avatud. Keskused töötavad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel ööpäev läbi. Keskuste kontaktid leiad SIIT.

Politseijaoskonnad. Jaoskondade kontaktid leiad SIIT.

Naabritele ja lähedastele

Palun hoia silm peal oma lähedasel või naabril ja kui vaja, siis pea nõu spetsialistiga (ohvriabi kriisitelefonil 11 6006) või teavita vägivallast politseid.

Kui sa kahtlustad, et sinu lähedase või naabri suhtes tarvitatakse vägivalda, siis on suur tõenäosus, et sul võib õigus olla. Leia turvaline viis, kuidas oma kontakti pakkuda ning sekkuda. Juhul kui peaksid tõdema, et vägivalda ei olnud, on inimesele tähelepanu pööramine siiski hooliv tegu.

Alternatiivsed abi küsimise viisid, kui oled vägivallatsejaga pidevalt koos

Sulle võivad abini jõudmisel toeks olla nii naabrid, sõbrad, tuttavad, õpetajad, meedikud, apteekrid ning mõnes olukorras ka aknast möödujad. Allpool väljatoodud ettepanekuid tasub võtta inspiratsiooniallikatena ning kohandada need oma olukorraga vastavaks.

Naabrid

Jäta usaldusväärsele naabrile käsitsi kirjutatud teade, kus palud tal teha diskreetselt hädaabikõne. Võid libistada paberi ta postkasti või korteriukse alt sisse ajal, mil vägivallatseja magab, on duši all või eemal. Oluline on see, et naaber ei tuleks teate peale teie ukse taha küsimusi esitama ega pealt kuulama.

Soovitatav teade sisaldab

  • sinu nime,
  • sinu kontakti (telefoninumber ja aadress),
  • teadet, näiteks «Palun helista politseisse!», «Olen hädas», «Kodus on vägivald» või «Palun helista ohvriabi kriisitelefoninumbril 11 6006»
  • ja viisi, kuidas ohvriga ühendust saab.

Oluline on seejuures täpsustada, kas on sobiv, kui ohvriabitöötaja ise su mobiilinumbril helistab või on vaja, et politsei ukse taha saadetakse.

Teenindusasutuste personal 

Valmista ette kirjalik teade, milles palud selle saajal vaikselt hädaabikõne teha. Jäta see sobival võimalusel asutuses töötavale personalile, kui käid mõnes väiksemas kaupluses, loomaarsti juures või apteegis. Kui vägivallatseja on seal koos sinuga, siis lisa teatele märkus, et seda lugedes ei tohi sulle küsimusi esitada ega telefoni edasi ulatada.

Salasõna

Kui sul on lapsed, siis õpeta neile salasõna-märguanne ajaks, mil neil tuleb hoida välisukse ligi ja lipsata välja abi kutsuma. Sel juhul saavad nad rääkida teiste täiskasvanutega, paludes neil diskreetselt hädaabikõne teha. Lastele tuleb varem selgeks õpetada, kus asub nende jaoks turvaline koht ja kuidas sinna vägivalla ajaks peitu minna.

Salasõna saab näiteks ka sugulase või sõbraga kokku leppida ning seda talle telefonis öelda, et ta teaks sellisel juhul hädaabikõne teha. Salasõna võib olla ka füüsiline, näiteks teatud asendis ruloo või ööseks sisse lülitatud valgusti, mida on väljast näha.

Lähedastega võib kokku leppida, et nad vajaduse korral regulaarselt sulle kontrollkõnesid teeksid või pakuksid end sulle appi sisseoste tegema: nii on neil võimalik teada saada, kuidas su kodune olukord parajasti on. Nad ei tohiks küsida su koduse õhkkonna kohta otse, kuna vägivallatseja võib olla läheduses ja pealt kuulda.

Prügisõnum

Tühjenda plastpudel ja enne selle äraviskamist libista sinna vargsi kile sees teade oma abipalvega. Kui elad kortermaja ülemistel korrustel, siis viska pudel aknast välja. Kuna pudeleid korjatakse, võib keegi selle leida ja teadet märgata. Teade võiks olla vähemalt kahes keeles. Lisa teatele selle kirjutamise kuupäev ja aasta ning märkus, et abipalve kehtib pikka aega. Oluline on teatesse märkida, et teate leidja ei tuleks olukorda ise kontrollima.

Öösel lahkumine

Seksuaalvägivalla korral on võimalik pöörduda (taksoga, kutsudes politsei) seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse Tallinnas, Tartus, Pärnus või Kohtla-Järvel. Vaata juhist, kuidas öösiti kriisiabikeskusesse siseneda. Kui sinu kallal tarvitati füüsilist vägivalda, siis sõida lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMOsse).

Taksos võid tasuda sularahas, et tehingu kohta ei jääks internetipangas jälge. Suuremates linnades on taksodel ka väljakujunenud ootekohad, kust neid ette helistamata leida võib. Erinevates majutusasutustes, näiteks hotellides, ollakse tavaliselt nõus sinu eest ka taksot tellima või hädaabikõne tegema.

Jälgimine 

Juhul, kui sul on mobiiltelefon, siis tasub arvestada faktiga, et vägivallatseja võib seda jälgida. Võimaluse korral hangi endale teine kõnekaardiga telefon, mille aku on laetud ja mis on koju peidetud ning hääletul režiimil. Sellelt telefonilt saad sa teha kindlale sõbrale või asutusse hädaabikõne. Leppige sõbraga varasemalt kokku, et sellele telefoninumbrile ta ise sulle ei helistaks. 

Enda turvalisuse tagamiseks tasub kindlaks teha ka see, kas sind jälgitakse tehniliste vahendite kaudu. Näiteks võib vägivallatseja olla paigaldanud koju kaameraid, heli lindistamiseks mõeldud seadmeid või muid tehnikasüsteeme. Samuti võib ta olla teinud asukoha määramise seadistuse sulle kuuluvates tehnilistes seadmetes, su laste seadmetes või paigaldanud jälgimisseadme su isiklikule sõiduautole. Vaata juhiseid, kuidas veebis turvaliselt sirvida ning oma andmeid hallata.

Kui kardad, et võid muutuda teistele ohtlikuks või vägivaldseks, pea nõu:

Helista sotsiaalkindlustusameti nõustaja telefonile 5307 0243 või kirjuta tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee.