«KUUUURIJA» ⟩ Endine miljonär Jüri Krebets väidab, et pank lasi tema aktsiad ära varastada (1)

Puumarket on ettevõte, mis tegeleb puidu materjali müügiga üle Eesti ja mille käive on täna ligi 30 miljonit eurot. Jüri Krebetsi jaoks said sündmused alguse 2009. aasta veebruaris. Krebetsi poeg ja tema äripartnerid tegelesid eelmise majandusbuumi ajal aastatel 2006 ja 2007 kinnisvara arendusega. Krebets otsustas anda poja kinnisvara tagatiseks oma Puumarketi aktsiad. Peale mõningast aega teatas ettevõtte raamatupidaja, et Puumarketi kontolt on aktsiad täielikult kadunud.

Marteks Invest OÜ on Jüri Krebetsi firma, mis omas toona Puumarketi aktsiaid. Marteks Invest omas Puumarketi aktsiaid juba aastast 2005, mis täitsid põhiliselt stabiilse tuluallika rolli. Teisisõnu olid Puumarketi aktsiad Marteks Investi jaoks investeering, kuna sel ajal Krebetsi ettevõte veel ei tegutsenud otsestes ärisuhetes Puumarketiga.

Laenuvõtmine ja suur majanduskriis

Krebetsi poeg palus isalt kinnisvara projektideks abi. Krebetsi poeg ja tema äripartnerid leidsid laenu saamisel abi selliselt investeerimisettevõttelt nagu Gild Arbitrage AS, mis tegeles peamiselt suurejooneliste äriprojektide finantseerimisega. Gild Albitrage pakkus oma investoritele aastaid suurt tootlust. Majanduskriis ja fondi riskantsed tehingud lõpetasid Gild Arbitrage’i tegevuse 2008. aastal suure pauguga.

Gild Arbitrage'i üks suurtest tehingutest oli eestlaste raha paigutamine Armeenia kullakaevandustesse. Samuti investeeris ettevõte sadu miljoneid kroone Bulgaaria kinnisvarasse. Fond tegutses nii, et head Eesti inimesed andsid oma raha fondile ja fondijuhid investeerisid selle raha ümber maailma laiali, lootes eestlastele tagasi tuua suuri kasumeid. Ka Krebetsi poeg uskus, et ta võtab Gild Albitrage'ist headel tingimustel laenu, paneb lisatagatisena pandiks oma isa Puumarketi aktsiad, aga maksab esimesel võimalusel oma laenu tagasi. Krebetsi poeg võttis tollal laenu 9 miljonit krooni.

Kahjuks langes Krebetsi poja ja tema äripartnerite tehing kõige halvemasse perioodi. Laen võeti aastal 2008, kui algas majanduskriis. Toonase kriisi ajal ei olnud riigil veel kombeks ettevõtteid sadade miljonitega toetada. Gild Arbitage'i emafirma Gild Bank lõpetas kriminaalkaristusega investeerimiskelmuse paragraafi alusel. Põhjuseks oli investeerimiskelmus Aserbaidžaanis Bakuus, kus investoritele lubati osta maid, aga vastu ei saadud mitte midagi. Krebetsi Puumarketi aktsiate bilansiline väärtus tol ajal oli 30,5 protsenti ehk umbes 17 miljonit krooni.

2008. aastal käis läbirääkimine Puumarketi aktsiate müümise teemal. Krebets oli aktsiate väärtuse kohta tellinud eksperthinnangu, mille kohaselt selgus, et Puumarketi aktsiad olid kordades rohkem väärt, kui Gildi tagatiseks panditud summa. Puumarketi aktsiatele oli isegi ostja olemas ja ka leping sõlmitud.

Aktsiate haihtumine

Aktsiate müügiga tekkisid tõrked ja Krebetsile teatati, et Marteks ei ole kunagi Gildilt laenu võtnud. Marteks oli ainult kolmanda isiku laenu tagaja karantiiks. «Kui Gildi ja kolmanda isiku vahel tekivad majanduslikud probleemid ja nemad omavahel asja ära ei suuda reguleerida, alles siis oleks võinud võõrandada Puumarketi aktsiaid seadusega kehtestatud korras," ütleb Krebets. 

Selliselt, kuidas Krebetsiga tehti, poleks mitte mingil juhul tohtinud talitada. Kõigepealt oleks Gild pidanud võlga sisse nõudma võldnikelt ehk Krebetsi pojalt ja tema äripartneritelt. Kui sealt ei oleks võlga kätte saanud, oleks pidanud Gild ühendust võtma Krebetsiga või äärmisel juhul müüma maha tema Puumarketi aktsiad enampakkumise teel. Krebetsi sõnul võeti tema aktsiad ära väidetavalt tema selja taga võltsitud maksekorralduse alusel.

«Kõrgendatud sotsiaalse vastutusega juriidiline isik tegi sõna otseses mõttes mulle külma,» vihjab Krebets SEB pangale, kus kontol olid tema Puumarketi aktsiad hoiul. Tänaseks päevaks ei ole SEB pank avaldanud dokumente, mille alusel on tehingud tehtud ja Krebets peab valitsevat vaikimisvandenõud absurdseks.

Suurärimees Raivo Hein sai Puumarketi aktsiad endale

Krebets ütleb, et ei osanud tulla selle pealegi, et pangast kaovad väärtpaberid varguse meetodil ja et talle ei näidata dokumente, kes andis käsu aktsiad Gildile saata. Krebetsi sõnul pidi see olema keegi mõjuvõimas isik SEB pangast, aga kes see oli? «See küsimus vaikitakse maha,» ütleb Krebets, kes pole tänase päevani isegi mitte kohtu kaudu vastuseid saanud.

«Kogu menetluse käigus tahetakse saavutada sellist olukorda, et võiks likvideerida neid dokumente arhiivis ja siis öelda, et kõik oli korras,» ütleb Krebets, sest dokumentide säilitamise tähtajad pangas hakkavad lõppema ja seejärel dokumendid hävitatakse. «Nemad peavad algusest peale esitama kliendile dokumente, aga nad väldivad esitamist,» ütleb Krebets.

Suurärimees Raivo Hein, kes oli toona Gild Albitrage'i investeerimisfondi pannud suuri summasid, esitas Gildi hävimisel suured kahjunõuded. 2008. aastal kui Gild lõpetas oma tegevuse, sai suurärimees oma nõude katteks Puumarketi aktsiad, mis on tal ka tänaseni alles. Härra Hein kirjutas, et tema tõesti ei tea, kes kellelt varastas, pantis, oli võlgu või mis oli tagatis. Tema sai aktsiad läbi laenulepingu. Gild oli talle võlgu ja maksis oma võla aktsiatega. Hein rõhutab, et Krebetsi vaidlus SEBiga ja Gildiga, mis tema sõnul mingil põhjusel iga nelja aasta tagant üles kerkib, ei puutu kuidagi temasse.

Kohtult pole abi saanud

Krebets on tänaseks juba kümme aastat vastuseid taga ajanud ja on veendunud, et tegemist pidi olema väga suurt mõjuvõimu omava isikuga, kes säärase varguse toime pani. «Kohus esitas seisukoha, et minu ettevõttel ei ole vaja tutvuda nende dokumentidega,» ütleb tänases kohtusüsteemis pettunud Krebets ja leiab, et on ülimalt ebaaus, et ta pole üheski kohtuastmes suutnud end kõigi nende aastate jooksul kehtestada. «Finantsinspektsioon ei võta seisukohta, ei kommenteeri minu juttu võltsimisest, pank keeldub vastamast, kohus vaatab nendest faktidest mööda. Kui mina laiman panka ja valetan, et dokumendid on võltsitud, siis palun esitage need dokumendid mulle, kus on näidatud, et Marteks on need korraldused andnud või siis mis dokumendi alusel need kaks tehingut tehti (seati Marteksi pant ja võõrandati Marteksile kuulunud väärtpaberid),» ütleb oma vara kaotanud Krebets, kes on võidelnud oma õiguse nimel, kulutanud raha advokaatidele ja kohtuveskitele kuid abi ei ole ta mitte kusagilt saanud.

«Kuna see Gildi teema on ääretult hell, otsustati asi kinni mätsida, et küll Marteks «selle tati alla neelab». Ei, ma ei neela,» ütleb Krebets konkreetselt ja lisab, et nö väiksed kelmid saavad koheselt karistada, aga suured tegijad jäävad edasi tegutsema, sest nende käitumist ei käsitleta.

Krebets soovib oma looga ka teisi kaasmaalaseid hoiatada: «Kallid inimesed, olge ettevaatlikud. Kahjuks on meie riigi bürokraatia jõudnud sellisesse faasi, kus on fundamentaalselt segamini aetud, kas inimesed riigi jaoks või riik inimeste jaoks,» ütleb Krebets, kes on kõik kolm kohtuastet läbi käinud ja mitte kusagilt lahendust saanud.

SEB pank ei tulnud seda lugu kaamera ette kommenteerima.