Naine tüdines alkohoolikust mehe kantseldamisest ja jättis ta okseloigu sisse vedelema

Iltalehti tõi lugejate ette kolme naise hingeelu. Naised, kes olid oma elus sattunud enesehävitusliku noormehe otsa, kogesid lõputuid õuduseid, aga ikkagi endale parema tuleviku valida julgesid. 

Hirm kiindumise ees

«Olin terve 16-34-aastase perioodil pahade poistega suhtes. Ühestki ei tekkinud pikaajalist, ehtsat ja sügavat suhet, sest neil tüüpidel oli kõige olulisem omada sidet oma uimastitega. Suhete taga peitus minu enda kiindumise hirm ja teadsin, et paha poisiga läheb suhe nagunii alati metsa. Alati oli kõige hullemat oodata ja mul polnud põhjust pettuda. See oli kohutavalt väsitav.

Viimane suhe oli tõeliselt enesekeskne, esines palju joomist ja tüüp flirtis pea iga naisega. Pärast seda kõike kadus igasugune isu suhteid luua ja nüüd olengi juba viis aastat vallaline olnud. Lõpetasin täielikult ära ka üheöösuhted. Ma ei taha, et baaris mulle keegi ligi astub ja mind ei huvita ka Tinder. Kohtingule võiksin minna küll, kui meest huvitaks enam kui lihtsalt seks ja oma naba.

Olen valmis pigem elu lõpuni üksi elama kui probleemse, enesekeskse tüübiga koos olema.»

Vaikud ema eeskujul

«Ma vihkan terminit «pahad poisid», sest samal ajal nimetatakse sarnase käitumisega naisi veelgi hullemini. Poistega läbikäimine algas 14-aastasena ja mu esimene peika oli täielik luuser.

Talle järgnes veel palju selliseid, enne kui ärkasin kahe asja peale: kaaslane ei hinnanud mind ja ma olin võtnud enda emalt eeskuju. Taipamise hetkeks osutus see, kui ma ei suutnud enam sajandat korda oma purjus ja oksendavat peikat peolt koju tarida. Mu ema ütles, et peaksin oma kallima koju viima ja seal tema eest hoolitsema.

Peol oli kohal ka sõber, keda ma polnud aastaid näinud ja ma polnud nõus tema pärast sedasi peolt minema minema. Otsustasin seekord piirid seada. Ütlesin, et taksod sõidavad, las keegi teinesõidutab mu purjus peika koju – mina pidutsen täna sõbraga ja nii ka tegin. See oli minu jaoks viis taastumiseks ja peale seda hakkasin õppima end väärtustama.

Suurim suhete jätkamise põhjus oli lähedaste alkohoolikute kaitsev suhtumine ja eeldus, et küll naine hoolitseb mehe eest. Iga kord, kui probleemidest rääkida soovisin, kästi mul vait olla ja hoopis enda käitumist vaadata. Isegi, kui ma rääkisin, kuidas mees mind purjus peaga peksis, väärkohtles või naistes käis.

Samal ajal kui ma halvustasin halbu mehi, loobusin ka kehvast sõpruskonnast, kes tahtsid seda haiget ringi jätkata ja süüdistasid igakord mind, kui ma ei tahtnud olla alkohooliku eestkostja.»

Parim otsus minema minna

«Olin aastaid nartsissistiga. Ta kannatas alkoholi- ja narkoprobleemide käes, ehkki ei tunnistanud seda kunagi. Kõik oli alati vaid «proovimine».

Proovimised hakkasid muutuma igapäevaseks ja oli tore, kui mees suutis nädalas kained päevad kokku lugeda. Lisaks alkoholile oli mängus ravimid, kanep ja ka kangemad narkootikumid. Alkoholi joomine tähendas 10 õlut ja viina peale. Mitu korda mõtlesin, et ma ei pea sellist inimest taluma ja kõrvalt tema enesehävitust vaatama, aga väga raske oli minema minna, kui nägin, et tal on halb. Lõpuks ikkagi läksin.

Mul läheb tema suhtes süda alati härdaks ja õnneks läheb tal kuulduste kohaselt nüüd hästi. Siiski oli see mu elu parim otsus minema minna, et õppida end uuesti armastama.»

Mis peitub korduvate mustrite taga?

Oma suhte puhul tuleks mõelda, miks need asjad juhtuvad ja millisel põhjusel uusi suhteid alustatakse. Lapsepõlvetraumad võivad kindlasti omal moel mõju avaldada. Võib ka juhtuda, et inimene soovib vanemate või kogu maailma vastu võidelda, sest sisimuses olev tühjusetunne saab partneri tähelepanuga teatud viisil kaetud.

Pahade poiste võlu võib peituda selles, et suhe pakub põnevust. Paraku usuvad paljud naised, et nad polegi enda kõrvale paremat kaaslast väärt. Enese süüdistamine partneri tegudes ja hoiakutes on üks hävitavamaid faktoreid.