Ekspert selgitab, kuidas kohvi õigesti juua

Tassike hommikusöögi kõrvale, teine topsiga tööteekonnale kaasa, paar latet kontoris ning espresso peale tööd – kas see kõik on ikka tervislik? Kohvijookidest saadav kofeiiniannus võib mõneks ajaks su erksamaks teha, parandada su sooritust ning ehk isegi keskendumisvõimet. Ent enne kui sa endale järjekordse tassi valad, on oluline meelde tuletada, et kohvis leiduv peamine toimeaine kofeiin on siiski sõltuvust tekitav keemiline ühend, millel ei ole toiteväärtust ning mida pole tervena püsimise jaoks vaja, nagu vitamiine ja mineraale. Nagu ka iga teise sõltuvust tekitava aine puhul, on ka siin õige ning vale viis seda kasutada.

«Õige viis kohvi kasutada on võtta arvesse, mil viisil see su keha ning otsustusvõimet mõjutab,» selgitab toitumisteadlane ning epidemioloog Gail Frank. «Vale kasutusviisi korral kasutad sa kohvi ergutavat toimet ära, mis omakorda tähendab vähem magamist ning seejärel suure koguse kohvi tarbimist, et ärksaks tegevat toimet saada.» Kofeiini ületarbimine võib omakorda tekitada teisi terviseprobleeme, nagu kõrge vererõhk, luude hõrenemine, uneprobleemid ning ka lihtsalt kergemini ärrituvus.

«Lapsevanemate puhul avaldub ka kohvi teine vale kasutusviis, kui nad lubavad noortel lastel seda juua ja ergutina kasutada, sest see võib laste toidulaualt välja tõrjuda teised toitainerikkaid joogid,» ütleb Frank, kes töötab ka California osariigi ülikoolis toitumisteaduste professorina. Franki sõnul on kohvis leiduv kofeiin lastele ning teismelistele eriti ohtlik just nende kasvava luustiku pärast, sest kofeiin imeb luudest välja väga vajalikku kaltsiumi ning võib nende kasvu pidurdada või luid suisa nõrgemaks muuta. Iga 180 ml kohvi kohta kaotab keha viis milligrammi kaltsiumi, toob Frank võrdlusena välja.

Ent hea uudis on see, et sa saad kaotatud toitained tagasi, kui lisad oma kohvile kaks supilusikatäit piima, muutes espresso lateks.

Head kohviharjumused

Siin on mõned nõuanded, mil viisil kohvitarbimine võimalikult tervislikuks muuta:

• Mõned inimesed tunnevad kofeiini mõju tugevamalt kui teised. Kuula oma keha ning otsusta ise, millal on sinu jaoks mõistlik järgmisele tassikesele «ei» öelda. Tee seda isegi siis, kui su kolleeg väidab, et võib kohvi juua kasvõi magama heitmiseni ning tema und see segama ei hakka. Inimesed on erinevad.
• Valdav osa teadusuuringuid väidab, et päevas ühe kuni kolme tassi kohvi joomine (kuni 300 milligrammi kofeiini) ei ole tervele inimesele kahjulik. Rasedad naised, lapsed, vanurid, südamehaiguste ja maohaavanditega inimesed võivad aga kofeiini mõju suhtes tundlikumad olla ning peaksid seetõttu selle tarbimist piirama.
• Mõtle ka sellele, et kofeiinikogus kohvides võib suuresti erineda, olenedes röstimisest, valmistamismeetoditest ning ka sinu kohvitassi suurusest.
• Kuigi kohv on enamiku inimeste jaoks peamine kofeiiniallikas, siis võib seda sisalduda ka mujal, näiteks limonaadis, tees, šokolaadis ning külmetuse- ja peavaluvastastes ravimites.
• Kui regulaarne kohvijooja jätab oma igapäevase tassikese vahele, siis võib ta kogeda ajutisi võõrutusnähte. Nende alla kuuluvad enamasti peavalu ja uimasus, kuid need sümptomid mööduvad tavaliselt 24–48 tunni jooksul või pärast uut kofeiinidoosi.
• Mõne ravimi toime võib kofeiiniga koosmõjus muutuda. Seetõttu on mõistlik oma arstilt või apteekrilt iga uue ravimi puhul küsida, kas kofeiin mõjutab kuidagi nende toimimist.