Kaks aastat isolatsioonis veetnud teadlaste nipid karantiiniga toime tulemiseks

Tegemist oli teadlaste ning seiklejatega, kes lukustati suletud klaasist struktuuri, mida kutsuti Biosfäär 2 (Biosphere 2) ning mis oli nende enda poolt välja töötatud maakera mudel koos vihmametsa, kõrbe ja ookeaniga ning kus lisaks inimestele elas tuhandeid loomi, kalu ning putukaid. 8. mail tuli välja sellest ütlemata ebatavalisest ning hullumeelsest teadusprojektist rääkiv dokumentaalfilm «Kosmoselaev Maa» («Spaceship Earth», filmi treiler SIIN), mis räägib nende kogemusest ning kõigest sellest draamast, mis leiab aset, kui kaheksa inimest üksteisega kahe aasta vältel ninapidi koos on.

Kuigi Biosfääri eksperiment leidis aset pea kolmkümmend aastat tagasi, puudutab dokumentaalfilm siiski ka väga ajakohast probleemi: mis tunne on olla kodus kinni. Koroonapandeemia tõttu on paljud meist jätkuvalt karantiinis või praktiseerivad vähemalt sotsiaalset distantseerumist, seega küsis Bustle kahelt Biosfääris osalenud inimeselt, Mark Nelsonilt ja Linda Leighlt, mida nemad soovitavad isolatsioonis olemise üleelamiseks.

Proovi jutupulka

Leigh: Me saime esimese paari kuu jooksul hästi läbi, ent siis hakkasime me üldse mitte hästi läbi saama...

Nelson: Me teadsime, et see saab olema katsumus ning me rääkisime selle läbi. On huvitav, et sa võid end kasvõi näost siniseks rääkida ning probleemi ikkagi mitte lahendada. Siiski pead sa tunded endast kuidagi välja saama. Seega soovitas Linda ühel õhtul: «Proovime jutupulka.» Proovige istuda ringis, kus üks inimene võib rääkida nii kaua, kui soovib ning mitte keegi ei või vahele segada, kuniks jutupulk tema käes on.

Kirjuta oma tunded päevikusse üles

Leigh: Ma kirjutasin tihti. Ma veetsin aega sõpradele ning oma päevikusse kirjutades. See oli minu jaoks väga oluline. Ma soovin, et kõik inimesed peaksid praeguse aja jooksul päevikut, kuhu kirjutavad olukorra üles. Ma arvan, et see saab tulevikus väga oluline informatsioon olema.

Ära karda professionaalset abi otsida

Nelson: Mõned inimesed tundsid masendust. Paar inimest osalesid telefoniteraapias ning hea neile. Nad helistasid Arizona ülikooli psühhiaatriaosakonna juhile ning tema tegi kõigiga intervjuusid ning psühholoogilisi teste. Kui sa tunned end masendunult, kui tunned, justkui läheksid hulluks, siis pea meeles, et see ongi ülimalt pingeline olukord.

Anna oma soovidele järele

Nelson: Mida iganes sa soovid, olgu need kõhu kaudu käivad naudingud või alkohol või mõned teised joogid, siis anna aga minna.

Leigh: Meil oli igas kuus üks pidusöögipäev. Meil ei olnud palju lisatoitu, seega me säästsime oma varusid iga kuu, et me saaksime ühel päeval süüa suure pidusöögi ning mängida koos muusikat ja nautida seda, et me saime hästi süüa ja pidu pidada ning teineteisele luulet lugeda. Need olid tõeliselt head ajad.

Nelson: Me tegime oma riisist õlut, oma banaanidest veini ning oma peetidest maailma kõige kehvemat viskit. Kuid me nautisime seda.

Jää loodusega ühendusse

Nelson: Isegi kui oled linnas oma korteris kinni, siis pole see keskkond ikkagi võrdne millegagi, mis asub väljas. Hangi endale toataim, istuta maitserohelist, kasta oma taimi ning kaifi väljas asuvaid puid. Armu oma aknast avanevasse vaatesse. Ärka hommikul, mõeldes selle kauni fakti peale, et me oleme kõik osa planeedi Maa imetlusväärsest biosfäärist.

Leigh: Mulle meeldiks väga, kui iga inimene istutaks seemne ning lihtsalt vaataks, mis juhtub. Märgi üles, mis selle taimega iga päev sünnib. See ei pruugi olla küll kõigi inimeste jaoks võimalik, aga kui sa sööd näiteks avokaadot, siis võta selle sees asuv kivi, idanda see ning pane taim kasvama. Lisaks on ka palju erinevaid viise, kuidas supermarketist toodud asjad oma kodus taas kasvama panna. Lihtsalt pane mõni taim vette ning vaata, kuidas see tagasi kasvab.

Ära kaota lootust

Leigh: Mõtle oma lootuste peale. Kuidas sa nende saavutamiseni jõuaksid? Tee üks samm korraga. Tee samm, mis keskendub sinu enda elule, näiteks istuta maha see väike seeme. Alusta iseendast ning seejärel avarda väljapoole.